Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Lahkus kunstnik Silvi Väljal

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Postimees
Copy
Silvi Väljal.
Silvi Väljal. Foto: Kalev Lilleorg / Õhtuleht

Lahkunud on tunnustatud raamatuillustraator, vabagraafik, eksliibrisekunstnik Silvi Väljal, kes on laiemale avalikkusele tuntud lasteraamatuga «Jussikese seitse sõpra».

Alghariduse sai taluperes sündinud Silvi Väljal mitmes Mulgimaa piiridesse jäävas külakoolis. Edasine õppekäik viis teda Viljandisse, mille tütarlastegümnaasiumi lõpetas ta kuldmedaliga 1946. aastal.

Selleks ajaks oli talle selge, et ta tahab saada kas arhitektiks või kunstnikuks. Esialgu kaldus valik ehituskunsti poole, kuid loomupärane kiindumus ja oskus joonistada suunasid ta peagi kunstiteele. Silvi Väljal lõpetas ERKI edukalt 1952. aastal, pälvides kõrge hinnangu diplomitööna valminud illustratsioonide eest A.H. Tammsaare romaani «Tõde ja õigus» I osale.

Seejärel suunati ta tööle ajakirja Pioneer kunstnikuks-kujundajaks, kus kohe avanes Silvi Väljali anne lastekirjanduse illustraatorina, mis saigi tema peamiseks tegevusalaks. Kokku ulatub Silvi Väljali illustreeritud raamatute arv kahesajani, raamatutega otseselt seotud on ka nende omanikumärgid-eksliibrised, mille loojana ta samuti tõusis alates 1950. aastate teisest poolest esile nii teoste hulga kui rahvusvahelise tunnustuse pälvimise poolest. Viimast näitavad esinemised paljudel olulistel rahvusvahelistel näitustel ning rida personaalnäitusi välismail.

Silvi Väljali loomingulise isepära üheks kirkamaks väljenduseks jääb tema enda teksti ja illustratsioonidega lasteraamat «Jussikese seitse sõpra», mille esitrükk ilmus 1966. aastal, kuid edukäik kestab edasi.

Viimast kinnitavad kodumaal järjest lisanduvad uustrükid ning tõlked võõrkeeltesse. Raamat on seni ilmunud ja seda loomulikult Silvi Väljali illustratsioonidega, kahekümne neljas keeles. Sellega kaetud leviala ulatub Fääri saartest Jaapanini, teos on jõudnud Tseilonisse (singaleesi keel) ja Indiasse (bengali, marathi ja telugu keeled).

Halliste mulgil, nagu Silvi Väljal on ennast nimetanud, säilis kogu eluks armastus mulgi keele vastu ning 2004. aastal ilmus tema ja Lembit Eelmäe koostatud ning tema kujundatud-illustreeritud murdekeelne lugemik «Mulgi keelen ja meelen». Teos sisaldab ka ühe Silvi Väljali mulgikeelse mälestuspildi lapsepõlvest.

Auväärsele eale vaatamata oli Silvi Väljal loominguliselt viljakas ja aktiivne ja seda tõestas ta ka möödunud aastal, mil toimus mitu tema isikunäitust: Vabaduse galeriis „Minu muinasjutumets ja trollide maa“, mille väljapanek koosnes pastellmaalidest, Eesti Rahvusraamatukogus ulatuslik ülevaade raamatuillustratsioonidest ja Eesti Lastekirjanduse Keskuses valiknäitus tema illustreeritud lasteraamatutest. Kunstniku edasised loomeplaanid olid aga enam seotud vabagraafikaga, kuid Silvi Väljali tegus tööpäev katkes ootamatult...

Tema illustreeritud raamatud, eksliibrised ja vabagraafilised lehed aga jäävad, saades tuntuks ka järgnevatele põlvkondadele. Oluline osa Silvi Väljali loomingust on talletatud Eesti Rahvusraamatukogus, mille varamusse kuulub üle kuuesaja tema illustratsiooni-originaali ja ligi viissada eksliibrist.

Kunstnikele-kaasteelistele jääb mälestus Silvi Väljalist kui töökast, tagasihoidlikust, alati heatujulisest ja optimistlikust kolleegist.

Ärasaatmine toimub teisipäeval, 8. aprillil kell 12.30 Tallinna Pärnamäe kabelis.

Märksõnad

Tagasi üles