/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/09/05/2237739t1h1746.jpg)
Eesti Kultuurkapitali juhina üle 8,5 miljoni krooni riigi raha raisanud Avo Viiol ei ole käesoleval aastal kulkale sentigi tagasi maksnud ning tema võlg on endiselt 542 051 eurot ja 24 senti.
Viiol pole tänavu kultuurkapitalile sentigi hüvitanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimati hüvitas Viiol kulkale tehtud kahju eelmisel aastal 842 eurot ja 77 senti ning kokku on ta tasunud 3739 eurot ja 92 senti. Sel aastal laekumisi pole veel olnud, kinnitas BNSile kultuurkapitali juhataja Olavi Laido.
Kui 2009. ja 2010. aastal ei tagastanud Viiol oma endisele tööandjale sentigi, siis 2011. aastal laekus Viiolilt 793 eurot ja kaheksa senti ning 2012. aastal 609 eurot ja 77 senti. Enne 2011. aasta makseid laekus Viiolilt viimati raha kulkale 2008. aasta lõpus, kui ta tasus võlast 3470 krooni ja 25 senti.
Viioli niigi väikesed tagasimaksed on eriti kokku kuivanud just viimastel aastatel. Viiol alustas kultuurkapitalile tagasimakseid 2004. aasta veebruaris vanglast vabanemise järel, tasudes napi kahe kuuga riigile 4404 krooni. Sama aasta 30. juuniks oli hüvitatud summa kasvanud 5396 kroonini, seega oli ta iga kuu suutnud tasuda keskmiselt veidi alla 1000 krooni.
2004. aasta 30. novembriks oli Viiol hüvitanud riigile 11 712 krooni, olles tasunud viie kuu jooksul iga kuu keskmiselt 1263 krooni. Siis aga hakkasid maksed vähenema. 2005. aasta juuni alguseks oli Viiol hüvitanud riigile 14.886 krooni ehk kuu maksed olid langenud 529 kroonini ning kuigi vahepealse aja jooksul ilmus ka Viioli kirjutatud elulooraamat, ei ilmnenud tagasimaksete suurusest, et mees oleks selle eest lisaraha saanud.
2006. aastal suutis mees tasuda vaid veidi üle 1000 krooni ehk ligi 100 krooni kuus. Näiteks aga alates 2007. aasta oktoobrist kuni 2011. aasta keskpaigani oli Viiol suutnud oma hiigelvõlast iga kuu hüvitada keskmiselt 257 krooni.
Tallinna linnakohus karistas Viiolit 2003. aasta 7. jaanuaril lihtmenetluse kokkuleppe järgi suurriisumise ja ametialase võltsimise eest ametiseisundit kuritarvitades kahe aasta ja kaheksa kuu pikkuse reaalse vangistusega ning mõistis talt välja üle 8,5 miljoni krooni.
Viiol pääses Tartu ringkonnakohtu otsusega enne tähtaega vanglast 2004. aasta veebruari keskel. Tema karistusaeg lõppes 2005. aasta aprillis.
Kaitsepolitsei süüdistuse järgi riisus kultuurkapitali tegevdirektorina töötanud Viiol 1999. aasta detsembrist 2002. aasta augustini kultuurkapitalilt 8 521 910 krooni, millest ta raiskas enda väitel enamuse kasiinodes ning ülejäänu läks tema igapäevasteks kulutusteks.
Peale selle põhjustas Viiol sularaha väljavõtmise teenustasude maksmisega kultuurkapitalile 17 868 krooni kahju.
Kaitsepolitseinikud arreteerisid Viioli 2002. aasta 14. augustil, kui kultuuriministeerium teatas kahtlustest kultuurkapitali raha haldamise suhtes.
Viioli kuritarvitus tingis toonase kultuuriministri Signe Kivi tagasiastumise.