Pildid näituselt

Raamat Malle Pärn «Minu elu hetked» Ajakirjade ­Kirjastus 240 lk Foto: Pm

Et mitte kedagi vaevata, olgu kohe öeldud, et tore raamat. Väga ilus näeb välja ka veel.

Ainuke häda, et üleilmne ja täiesti mõistuslik komme panna sisukord etteotsa – nõukaajal oli alati lõpus – tegi must lapseliku lugeja. Või võibolla oli see, et kohe meenus «Nõiakivi», Malle Pärna mängitud karutütar Taisi, viha, et miks peab kuu aega järgmist osa ootama, sõnaga, titeks tagasi.

Lapsena oli võimatu võtta raamat ette ja a-st o-ni läbi lugeda. Kui aabits ja õpikud välja arvata, aga see oli ju õpetajate hirmuvalitsuse pealesunnitud tegevus. Ikka võtsid ette sisukorra ning tormasid peatükile «Võitlus tormis», jättes vahele või hiljemaks need «Kodused rõõmud». Pilte otsisid ka, kui ikka mõõgad välkusid, järelikult väärt peatükk.