/nginx/o/2011/11/26/852689t1h8d1b.jpg)
Sel nädalal avaldatud PISA probleemilahendamise testi tulemused sunnivad revideerima paari arusaama, millega end senimaani lohutanud või hirmutanud oleme. Kooliõpilaste teadmisi ja oskusi mõõtvas PISA testis on esiots tavapäraselt nii tihedalt asustatud Aasia riikidega, et meie siin piirdume rahumeeli enda võrdlemisega teiste Euroopa riikidega. Eriti kuna selles võrdluses oleme kenasti eririnnas.
Enamasti selgitatakse Aasia edu nende ühiskonna ja koolisüsteemi omadustega, kus surutakse alla individuaalsust, väärtustatakse ränka tööd ja distsipliini. Tulemuseks, armastame arvata, on robotlikult veatult kooliülesandeid lahendavad robotid, kelles on aga ebainimliku surve tõttu hävitatud loovus.
2012. korraldatud PISA testi otsustas OECD esmakordselt lisada ka probleemilahendamise oskuste testi, viidates tööturu ootustele. Faktid saab tänapäeval Google’i abil kiiresti kätte igaüks, tegelik edukus tööl sõltub pigem probleemide lahendamise oskusest. Nii loodi arvutipõhine test, milles tuli lahendada elulisi ülesandeid.
/nginx/o/2020/09/03/13320201t1hd734.jpg)