Reinsalu: Venemaa terror tuleb üheselt kõrvale visata

Urmas Reinsalu. Foto: Toomas Huik / Postimees

Endise kaitseministri, riigikogu liikme Urmas Reinsalu (IRL) sõnul peavad NATO liikmesriigid praegu üheselt kõrvale viskama Venemaa püüdlused alliansi riike hirmutada ning keskenduma sellele, et tagada kõige veenvam heidutus, milleks on poliitiku hinnangul liitlasvägede maaväeüksuse püsiv kohalolek ka Balti riikides.

Reinsalu sõnul püüab Venemaa praeguses vastasseisus NATO liikmesriike terroriseerida, väites, justkui ei oleks alliansi valmisolek suurendada sõjalist kohalolekut Ida-Euroopas ja Balti riikides kooskõlas mingisuguste varemkehtestatud reeglitega. «Ta (Venemaa - toim.) püüab seda terrorit teha ka liikmesriikidele eraldi, sealhulgas hirmutades ka Eestit, Lätit ja Leedut. See terror tuleb meil üheselt kõrvale visata, sest meil pole praeguses situatsioonis alternatiivi,» lisas Reinsalu.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles täna, et Vene-NATO suhted põhinevad teatud reeglitel, eriti Rooma deklaratsioonil, mille kohaselt ei tohi ükski riik tuua lisavägesid Ida-Euroopa riikidesse. Reinsalu sõnul see väide aga vett ei pea. «See puudutab suuremahulisi sõjalisi üksusi ja tuumarelvi. Tuumarelvadest ei ole küll keegi praegu minu teada kõnelenud,» märkis Reinsalu.

Suurima heidutuse tagab maaväeüksuse püsiv kohalolek

Reinsalu tõi hea näitena esile Poola soovi tuua riiki kaks NATO brigaadi. «Ma arvan, et see on õige mõtteviis ja ka Eesti on juba pikka aega väljendanud valmisolekut, et Ämari baas oleks NATO õhuturbemissiooni roteeruv baas. Aga kõige olulisem, mida me peame väljendama oma liitlastele on see, et liitlaste püsiv sõjaline maaväe kohalolek Balti riikides on tegelikult kõige tõsisem heidutus, mida NATO suudab pakkuda ja see on ka kõige odavam viis, kuidas NATO oma territooriumi kaitsesse praegu saab investeerida.»

Reinsalu sõnul peab Eesti seda võimalust kiiresti ära kasutama, edastades selge sõnumi, et me soovime siin näha suuremat heidutust, milleks on püsiv liitlaste maaväeüksuse kohalolek. «Meie julgeoleku huvides on saavutada veenvaim heidutustase, mida NATO suudab pakkuda,» lisas ta.

Endine kaitseminister välistas ka selle, et vägede piirkonda toomine võiks heidutuse asemel mõjuda agressorina. «Selline mõtteviis on täpselt see, mida Venemaa soovib kehtestada. Venemaa on ise näidanud oma tegudega, et tema jaoks maksab vaid jõud, sest ta ise on rahvusvahelise õiguse suhtlemisnormid kõrvale visanud ja ta ise loob oma õigust lihtsalt relva jõul. Ja see tähendab seda, et NATO peab oma heidutuse mõttes samamoodi jõu vastu panema oma kohaloleku näitamiseks.»

Venemaa surve võib mõnele liikmesriigile mõjuda efektiivsemalt

Reinsalu tõdes, et kindlasti ei kasuta Venemaa võimalust NATO liikmeriikide survestamiseks teades, et sel ei ole mingit mõju. «Loomulikult on NATOs hulk riike, kelle jaoks on see surve efektiivsem ja kelle jaoks mitte,» lisas ta.

Reinsalu sõnul on praegu tähtis, et me saadaksime Venemaale selge sõnumi, et kuna Venemaa on ise kogu selle julgeolekuruumi enda agressiooniga ümber kujundanud, peab allianss seda tasakaalustama. «Venemaa jutt mingist külmast sõjast ja agressiivsusest, mida ta kohtab praegu Balti riikide ja Poola poolt, on täiesti absurdne jutt olukorras, kus ta ise on meie naaberriigina viimase viie aasta jooksul agressiooni oma kahe naaberriigi osas rakendanud.»