/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
Mullu märtsis korraldasid suuresti naaberriikidest pärit Seleka moslemimässulised KAVis riigipöörde ja panid ametisse moslemipresidendi. Viimane saatis Seleka laiali, ent sellest eraldunud mässuliste jõugud hakkasid riigis omakasu nimel vägistama, tapma ja marodööritsema.
Kas sina tead, milles seisneb KAVi konflikt?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kättemaksuks aktiviseerus valdavalt kristlasi ühendav anti-balaka liikumine (sango keeles «anti-matseete», sisuliselt külakaitseüksused), mis alustas maa etnilist puhastamist moslemitest. Tsiviilelanike lintšimine ja külade põletamine muutus igapäevaseks, viimase kahe aastaga on vägivallas hukkunud kümneid tuhandeid inimesi.
Mullu detsembris tapatalgutele vahele astunud Prantsuse ja Aafrika Liidu sõduritel õnnestus Seleka mässulised küll pealinnast Banguist välja tõrjuda, aga see on loonud olukorra, kus moslemid on linnas kristlaste vägivalla vastu kaitsetud.
80 000 kuni 100 000 moslemit on kogunenud Bangui rahvusvahelise lennujaama lähedale põgenikelaagrisse, lootes rahvusvaheliste jõudude kaitsele. Foto: AFP
Kuigi olukord Banguis on kontrolli alla saadud, napib Aafrika Liidu ja prantsuse operatsiooni sõduritel jõudu, et peatada vägivald väljaspool pealinna.
Eestlaste osalusel peagi käivituva EUFORi 6-kuuse operatsiooni siht ongi haarata kontroll Banguis, konfiskeerida mõlemalt vaenupoolelt relvi, kaitsta põgenikke ja humanitaarabikonvoisid. Samal ajal saaks osa Aafrika Liidu ligi 6000 sõdurist liikuda seadusetutesse piirkondadesse, kus endiselt lokkab tsiviilisikute tapmine.
Kuigi konflikt näib religioonipõhine, pole see tegelikult nii. Põhjus äärmuslik vaesus ja olematu riigivõim, mis ei taga turvalisust ega lase majandussuhetel toimida. Järjest uued noored mehed liituvad mässulistega mõlemal poolel, lootuses paremale elujärjele.
KAVi 4,6 miljonist elanikust ligi veerand on praeguseks riigist lahkunud, 700 000 on sisepõgenikud. Lisaks humanitaarkatastroofile ähvardab riiki ka majanduslik kollaps, sest tapetud ja riigist välja aetud moslemid olid karjakasvatajate ja kaupmeestena oluline majandusmootor.