/nginx/o/2014/04/02/2935336t1h3420.jpg)
Eesti eurosaadik Tunne Kelam rõhutas täna Euroopa Parlamendis toimunud Euroopa Liidu ja Venemaa suhete ümarlaual Venemaa presidendist Vladimir Putinist rääkides, et agressor on agressor ja valetaja on valetaja.
Kelam: agressor on agressor ja valetaja on valetaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ümarlaual teemal «Kas tagasi külma sõtta või uuele geopoliitilisele paradigmale» tõdeti, et Lääne demokraatiate vastumeetmed Venemaa agressioonile vastamisel jäävad ikka veel nõrgaks, vahendas Kelami büroo.
Arutelu juhtinud Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami sõnul tuleb mõista, et agressor on alati agressor ning valetaja jääb alati valetajaks. «Ärgem unustagem, et Putini teine eesmärk on hävitada Euroopa solidaarsus ning pühendumus oma väärtuste kaitsele,» ütles ta.
Kelami hinnangul on Venemaa agressioon tekitanud tektoonilise lõhe Euroopa julgeoleku- ning koostöösüsteemi vundamendis. «See pole regionaalne, vaid geopoliitiline väljakutse,» lausus Kelam.
Euroopa Parlamendi välisasjade komisjoni esimees Elmar Brok ütles ümarlaual, et Euroopa Liidu peamine nõrkus on olnud ühtse Venemaa-poliitika puudumine. «Me pole sellesse puudusesse suhtunud tõsiselt, kaasa arvatud ühtse energiapoliitika vajadusse,» sõnas Brok.
Tema sõnul on esmane vajadus tagada Venemaaga külgnevate NATO liikmete usutav julgeolek. «Meie sõbrad Balti riikides peavad saama täie kindlustunde, et NATO on valmis neid täiel määral kaitsma,» ütles Brok.
Tema hinnangul on praegu esmatähtis saavutada Ukraina sisemine konsolideerumine ning maikuiste valimiste edukas läbiviimine. «Täpselt sihitud sanktsioonid toimivad mõjusamalt kui avalikkus arvab ning Venemaa energiaekspordist sõltuv majandus on ülimalt habras,» lausus Brok.
Tunne Kelami sõnul on EL ning USA jõudnud veelahkmele, kus ettekäändeid hoiduda jõulisest reaktsioonist Venemaa agressioonile pole enam võimalik leida. «Kui Putin leiab, et ta on Ukraina tükeldamisega saavutanud edu, järgnevad sellele kindlasti uued ohvrid. Ainus viis seda vältida on anda agressorile õppetund, mis teeb talle tõsiselt haiget,» ütles Kelam.
Ta tegi ettepaneku laiendada Venemaa musta nimekirja 600-le isikule, alates Putini, Medvedevi ning Sechiniga.
Debatil osalesid ajakirjanik Régis Genté, kes on jälginud sündmusi Taga-Kaukaasias ning avaldanud raamatu «Putin ja Kaukaasia» ning Florence Mardirossian, endine ELi eriesindaja Kesk-Aasias ning Gruusia kriisi ajal. Mõlemad kõnelejad andsid Euroopa Parlamendi saadikutele ülevaate oma äsjastest visiitidest Ukraina eri piirkondadesse, sealhulgas Krimmi.
Ümarlaua «EL-Venemaa: Kas uus geopoliitiline paradigma või naasmine külma sõtta?“ korraldas Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam koos Pariisi asuva mõttekojaga «Geopole Europe».