Vene investorite sõnul petsid Eesti ärimehed neilt välja raha, kinnisvara ja autosid

Ehitus. Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Rikkad investorid Venemaalt väidavad, et Eesti vandeadvokaat ning Isamaa ja Res Publica Liidu häältemagnet riisusid neilt ligi miljon eurot, investorite sõnul pöördusid nad abi saamiseks ka Eesti politsei poole, kuid asja uurimine pole prokuratuuris kahe aasta jooksul kuhugi jõudnud.

Venemaalt spetsiaalset «Pealtnägijaga» Tallinna kohtuma tulnud Vene investorite esindaja Eestis Artjom Ahmetšin väidab, et neil oli Eestis kolossaalne investeerimisplaan, kuid Ida-Viru lugupeetud venelased tõmbasid neil julmalt naha üle kõrvade. Eesti riik aga vaatab seda pealt ning ei tee mitte midagi, vahendas ERR Uudised.

Täpsemalt on selle loo peategelased Peterburi ärimehed, kelle firma projekteerib ja ehitab Venemaal sisuliselt kõike: ventilatsioonist tunneliteni välja. Firma kliendibaas on väärikas, Ermitaaži muuseumist Sotši olümpiarajatisteni.

Kui 2010. aastal otsustati laieneda Euroopasse, oli esimene loogiline valik Eesti. «Euroopalik riik, mis positsioneerib end Euroopasse lõimununa ja on õigusriik. Sellised asjad äratavad üldiselt Vene äriinimestes, meie kaasa arvatud, sümpaatiat,» rääkis Venemaa investorite esindaja Eestis, Artjom Ahmetšin.

Soovitajate kaudu leidsid investorid Sergei Missenjovi. Narva tuntud ja tunnustatud ärimehe, kellest hiljem sai Isamaa ja Res Publica Liidu üks esinumber viimastel valimistel. Kui Peterburi ärimehed talle 2010. aastal oma äriplaani tutvustasid, oli see Missenjovile justkui lotovõit, sest ta enda perefirma ägises siis suurtes võlgades ja läks peagi pankrotti.

«Tema jaoks oli see kui uppujale sõõm õhku, hapnikumask, ütleme nii. Ta lausa lendas,» tõdes Ahmetšin.

Kui ehitusspets Missenjovi kõrvale otsiti meest, kes vastutaks uues ettevõttes asjaajamise eest, käidi venelastele ette Oleg Nišajev kui aus ja õiglane vandeadvokaat, kes on Eesti ajalehtedes tähelepanu pälvinud Ida-Viru allilmaveteran Vassili Satšuki kaitsjana.

2010. aasta sügisel loodi lõpuks firma Ecoengineering, kaks Narva meest pandi selle tegevjuhtideks ja Missenjovi pankroti äärel ägisevast ettevõttest osteti sinna üle pea kogu vara: autod, rasketehnika, ehitusbaas ja kontorid. Hiljem osteti juurde ports uut tehnikat, autodest tõstukiteni välja.

Ahmetšini sõnul kulus selleks kokku üle 1 miljoni eurot. «Miljoni euroga suurt äri ei tee, kuid alustuseks sellest piisas,» rääkis ta.

Vene ärimeestel olid lennukad plaanid

Plaanid olid Peterburi meestel võimad. Esiteks soovisid nad kasvada ehitusturul, teiseks käivitada Eestis Venemaa turu jaoks filtrite tootmine. Sealt edasi oleks mindud Euroopa turgu vallutama.

«Me ei tahtnud seda meie ettevõtet Eestis vedada ja kontrollida, ma mõtlen just äri juhtimist. Kõik ülesanded said usaldatud Eesti esindajatele. [---] Kõik pidi käima minema: töölised töötavad, Sergei Ivanovitš ja Nišajev tagavad hanked, täitmise ja juriidilise toe. Meie poolt pidid tulema uued ideed, uued projektid Peterburis või mingid lepingud Venemaal,» selgitas Ahmetšin.

Oma Eesti filiaali tegevust Venemaalt jälginud investoritele tundus esialgu, et äri sujub suurepäraselt. Mehed Narvas tegid tööd, näitasid tulemusi, küsisid raha juurde ja venelased aina pumpasid. Umbes aasta pärast hakkas aga süvenema kahtlus, et miskit on Eestis mäda. Algas kahtlane venitamine ning vassimine. Enam ei saadetud Venemaale nõutud dokumente ja raamatupidamine kadus sootuks. Kui ärimehed tahtsid Nišajevi ja Missenjoviga kohtuda, olid nad aga kogu aeg kas hõivatud või ära.

«Eks me oleme ise ka süüdi, et neid usaldasime. Oleks tulnud sinna minna oma juhtivkoosseisuga ja kõike ise tegema, sest inimesed tundsid, et nad võivad teha, mis aga pähe tuleb. Ma arvan, et mitte et nad oleksid seda tundnud, et nad võivad teha, mida tahavad. Arvan, et nad ongi kogu elu niimoodi elanudki ja koostöö meiega oli nende jaoks vaid järjekordne afäär, ei enamat,» rääkis investorite esindaja.

Ettevõtte vara kirjutati teiste ettevõtete nimele ümber

Nimelt avastasid Peterburi venelased 2012. aasta suvel, et Ida-Viru venelased olid nad sisuliselt paljaks varastatud. Juba sama aasta aprillis oli juhatuse liige Nišajev Ecoengineeringust välja kandnud kogu masinapargi - kokku 11 masinat. Prokuratuurile esitatud dokumentide järgi registreeriti autod ümber ettevõttesse, mis on samal aadressil Tallinnas, kus Nišajevi enda mitmed õigusbürood ja firmad.

«Lexusega sõitis muidugi Missenjov, ta müüs selle edasi. Ühe Hondaga sõidab seniajani Nišajevi naine, teisega sõidab Nišajev ise, ehkki de iure kuulusid need autod meile, hiljem kandis ta need teiste firma omandisse, mille kohta ta räägib kohtus, et temal pole nende firmadega midagi pistmist,» rääkis Ahmetšin.

Venelased lõid lauale tõendi, et Nišajev valetab - alles mullu detsembris said nad videolindile hetke, kus on selgelt näha, et advokaat sõidab Hondaga, mille ta poolteist aastat varem Ecoengineeringust välja kantis. «Me ütleme: kuidas tal siis pole pistmist, kui siin on foto, kus ta on selle auto roolis! Tal pole selle firmaga tal midagi pistmist, kuid ta sõidab selle firma autoga!» imestas Ahmetšin.

Ecoengineeringu pangaarveid uurides avastati, et Nišajev on pooleteise aastaga kandnud ligi 120 000 eurot firmale Kaupmehe advokaadibüroo, mille omanik on ise Nišajev. Lisaks on advokaat pangakaartidega arvetelt välja võtnud sularaha üle 80 000 euro.

Vandeadvokaadi sõnul on Peterburi ärimeeste jutt alusetu vale

Vandeadvokaat Nišajev teatas seepeale «Pealtnägijale», et Peterburi ärimeeste kogu jutt on alusetu vale.

Tema sõnul pole ta firmast kantinud mingeid autosid ega võtnud selle firma arvelt ka pangast raha. «Kogu tegevus toimus toimus kooskõlastatult kodanikega ja nende nõusolekul,» ütles vandeadvokaat.

Nädal tagasi oli Nišajev nõus kaamera ees tund aega selgitama, et hoopis tema on süütu kannataja ja vene investoritel tõmbas naha üle kõrvade teine Narva mees, Sergei Missenjov. «Ma võin öelda, kes oli tegelik majandusjuht! Sergei Missenjov? Absoluutselt! IRLi liige, Partsi, Ants Paulsi väga suur sõber. Täpselt nii! Ants Pauls on kunagine AS Narva Elektrijaamad juht, omab suuri sidemeid Eesti Energias jne. Kas te teate seda, kas te teate, kes need venelased on, ja kelle raha see on? Noh! See on Jakunini struktuuride raha! Kas te teate sellist inimest nagu Vladimir Jakunin. See on Vene Raudteest kunagi välja läinud raha,» rääkis Nišajev.

Kui «Pealtnägija» saabus kokkulepitud ajaks Jõhvi Nišajeviga kohtuma, oli aga lugupeetud advokaat, kes oli nõus rääkima Edgar Savisaare sõbra Vladimir Jakunini raha pesemisest Eestis, kadunud. Ta pole tänaseni vastanud ajakirjanike kõnedele ja sms-ile.

Aga autode ja raha väljakantimisega venelaste süüdistused veel ei piirdu. Takkajärgi selgus, et juba 2011. aasta sügisel oli advokaat salaja seadnud firma kogu kinnisvarale väljamõeldud hüpoteegi. 2012. aasta juunis müüdi kolm korterit ja ehitusbaas seetõttu vaid 4 euroga edasi.

Tähelepanuväärne on, et kogu kinnisvara müüdi tühiste krosside eest edasi firmale, mille omanikud on äripartnerid Nišajev ja Missenjov ise. Eriliselt värvikas on aga kolmas omanik - vandeadvokaadi ja IRLi poliitiku äripartner – Anton Letšitski. Letšitski on Narva allilma kunagine liider, kelle kaitsepolitsei 90. aastate lõpus vangi pani.

Põnev fakt on see, et 2012. aasta suvel, kui investorid avastasid, et nad on puupaljaks varastatud, käisid Narva venelase neile Letšitski ette nagu tasakaalustaja, kes aitab mingi osa varast venelastele tagasi tuua. Järgnevalt salasalvestuselt on hästi kuulda, kuidas Letšitski käsib advokaat Nišajevil ära kanditud vara kõigi vahel pooleks jagada.

Venelased kahtlustavad, et Letšitski mängu toomine vaid kaval käik, pettus pettuse sees, sest investorid tulid Nišajevile, Missenjovile ning Letšitskile vastu, kirjutasid pool firmast nende nimele, kuid hoolimata lubadustest ei saanud nad kadunud varast tagasi sentigi.

«Baas, kus tehnika seisis, on müüdud ühele firmale. Kontorid, suured ruumid, mis meil olid töötamiseks ostetud, kuuluvad nüüd teisele firmale. Veotehnika, mida neil vaja oli, töötab Missenjovi heaks. Isegi see tehnika, mis on meie firma nimele vormistatud. Me toome tehnilise passi: vaadake, tehnika on meie oma, kuid see on teise inimese valduses, tema sõidab sellega,» rääkis vene investorite esindaja. Tema sõnul esitasid nad selle kohta ka politseile avalduse, kuid siiani pole sellest mingit abi olnud.

Missenjov ajakirjanikega suhelda ei soovinud

Venelaste teine äripartner oli Eestis Sergei Missenjov, kes 2013. aasta kohalikel valimistel kogus IRLile Narvas kõige enam hääli, ent võimule ei pääsenud. Kui «Pealtnägija» poliitik-ehitaja lõpuks kätte sai, oli ta napisõnaline, öeldes, et nii vandeadvokaat kui Vene investorid on petised. Süüdistades pettuses hoopis Nišajevit ja Petseri investoreid endid, keeldus mees intervjuust, lõpetas kõne ja enam telefonile ei vastanud.

«Kui oma investeeringust ilma jäänud venelased teatasid 2012. aasta suvel, et lähevad prokuratuuri, andis Nišajev rahvuskaaslastele enesekindlal toonil mõista, et sel pole mõtet. «Notarid on meil omad, kapo katab meid, tahate kohtusse pöörduda või? Aga palun, pöörduge. Lahtise tekstiga. Pöörduge, kui tahate, me seal kõik ära lahendame. Meil tõusid juuksed püsti,» kirjeldas Ahmetšin.

«Hiljem, kui meil läks asi teravaks ja ütles ta otse, et Narvas on kõik tema käpa all, et me ei saavuta siin midagi,» lisas Vene investorite esindaja.

Peterburi ärimehed ei löönud vedelaks, vaid leidsid Eestist uued abilised ja advokaadid ning käivitasid omal käel juurdluse. Lõpuks viidi riigiprokuratuuri avaldus, mis on kui kohtuküps süüdistusakt, kus Missenjovi ja Nišajevi patud on lahti rullitud detailide ja kuupäevade täpsusega.

«Tõime ära kõik pangaväljavõtted, seotud firmade nimekirja, mismoodi ja mis summasid kanditi. Sai ära tehtud titaanlik töö. Saame aru, et ehkki neil olevat igal pool käpp sees, kuid päris kõik ei saa ju ometi nende käpa all olla. Koostasime hirmpaksu avalduse, hunniku lisadega, tõime Tallinnasse prokuratuuri. Me palusime oma avalduses eraldi, et seda ei saadetaks Narva, viidates sellele ja tollele. Aga mis juhtub? Meie kaasus saadetakse Narva ja see kogub seal juba teist aastat tolmu,» rääkis Ahmetšin.

Vene ärimehed ootavad, et prokuratuur tegutseks

Vene ärimehed ütlesid, et nad ei nuta taga oma miljonit eurot, vaid nende jaoks on küsimus põhimõttes, kuidas on 21. sajandi Euroopa Liidu riigis võimalik, et välismaa investorid varastatakse nii labaselt paljaks ja riik vaatab kõike seda käed rüpes pealt. Vene investoreid ärritab kõige rohkem fakt, et prokuratuuri pöörduti ju 2012. aasta septembris, kui käis firma kinnisvara aktiivne kiirmüük ühelt ettevõttelt teisele. Prokuröril paluti ruttu vara arestida, aga midagi ei juhtunud.

«Missenjov sõlmib tehingu iseendaga. Meie firmast, kus ta on juhatuse liige, teeb varade ülekandmise firmale, mille omanik ta on. Miskipärast notarid aktsepteerivad seda ja varad lähevadki üle, hiljem ta müüb need maha. Kuidas see võimalik on? Me räägime, näitame neid lepinguid: vaadake, mis toimub! Mitte keegi ei kuule. Uurija küsitles meid korra, ja kõik,» rääkis Ahmetšin.

Politsei sõnul on nad juhtumiga seoses teinud mitmeid menetlustoiminguid. «Muidugi tänu ka menetluskoormusele meil ei ole kahjuks võimalik kõikide asjadega ühtemoodi aktiivselt tegeleda, nii nagu see ideaalis võiks olla, aga kindlasti ei saa öelda, et see on kuskil seisnud või sellega ei ole tegeletud,» ütles Ida prefektuuri majanduskuritegude talituse juht Allar Lehtlaan.

Venelaste kriitika on peamiselt suunatud prokuratuurile, sest pooleteise aastaga on süüasja prokurör vahetunud juba kaks korda. Prokuratuur aga suunab vastutuse edasi politseile. Politsei vastustes aga selgub, et uurimise venimise põhjus on väga proosaline - nad upuvad töökoormuse all ja neil lihtsalt pole jõudu. Politsei raiub, et jutud korruptsioonist ja kokkumängust ei vasta tõele.

Vene ärimeeste hinnangul peaks Nišajevi probleemi lahendama koguni kaitsepolitsei isiklikult, sest kõigele lisaks tegeles advokaat nende väitel ka Eesti elamislubade kahtlase äriga. «Te tulete Venemaalt, ta kasseerib teilt raha, ma ei mäleta, võtab vist 10 000 eurot kõige selle eest. Ta asutab firma, kus teie olete direktoriks, tema kuulub juhatusse, tema sooritab mingid manipulatsioonid ja te saate elamisloa,» rääkis Ahmetšin.

Ahmetšini väitel organiseeris Oleg elamisload Ecoengineeringu kahele omanikule ja veel mitmele venelasele, kasseeris töö eest raha, kuid jättis siis justkui meelega täitmata elementaarsed nõuded. «Nad palusid Olegi: «Meil on vaja sissekirjutust. Me ostsime korterid, meil on siin firma, meid on vaja tööle vormistada, maksud tasuda ja on vaja meid meie korteritesse sisse kirjutada.» Oleg lubab kõik joonde ajada. Tulemuseks on see, et kui nad esitasid taotluse elamisloa pikendamiseks öeldi neile: «Te pole siin töötanud, elukohta teil pole, te pole kuhugi sisse kirjutatud. Mille alusel?» rääkis investorite esindaja.

Vene ärimehed on enda sõnul valmis võitlema kasvõi 30 aastat, et neid haledalt petnud inimesed oma karistuse saaksid. Nad on lisaks politseiuurimisele käivitanud kohtus tsiviilasja ja Nišajevi loo viinud advokatuuri aukohtu ette, mis aga lõppes sellega, et advokaat astus kutseühingust ise välja ja töötab täna lihtsalt juristina edasi.