Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Siniliputa jääv Stroomi rand on ujumiskõlblik

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Uwe Gnadenteich
Copy
Stroomi rand
Stroomi rand Foto: Toomas Huik

Linna pressiteenistuse teatel kontrollitakse Stroomi ranna suplusvee kvaliteeti regulaarselt ja suplejad ei pea vee kvaliteedi pärast Stroomi rannas muretsema, sest vee puhtus vastab seal supelrandadele kehtestatud nõuetele.


«Stroomi ranna kahe viimase hooaja veeproovidest ei vastanud sinilipu nõutavale väga heale kvaliteedile kõigest kolm proovi, mis jätab sinilipu käesolevaks hooajaks napilt kättesaamatuks, kuid tõenäosus tuleval hooajal sinilipp Stroomi rannas heisata on eelnevate aastate suplusvee kvaliteedi põhjal täiesti olemas,» ütles Tallinna keskkonnaameti juhataja Relo Ligi.

«Lisaks kavandatakse käesoleva aasta mais katsetada Mustjões automaatse püsiseireseadme tööd. Kui selgub, et seade on Mustjõe vee kvaliteedi seireks sobiv, saab vee kvaliteeti seirata ja reostust tuvastada juba arvuti tagant,» lisas Ligi.

Terviseameti koostatud Stroomi ranna suplusvee profiil toob muu hulgas välja peamised ranna suplusvee kvaliteeti mõjutada võivad potentsiaalsed reostusallikad. Nendeks on Paljassaares asuv heitveepuhastusjaam ja selle väljalasud, Kopli lahe sadamad, Kopli poolsaare tööstusettevõtted, linnast lähtuv hajureostus ning sademevee väljalasud, sealhulgas Mustjõgi, millesse juhitakse suurel hulgal sademetevett.

Mustjõgi on erilise tähelepanu all ning selle vee seisundit seiratakse juba aastakümneid. Bakteriaalse reostuse osas on Mustjõe vee kvaliteet viimastel aastatel olnud parem, kui ajal, mil Stroomi rannas lehvis sinilipp. Vee seisundi paranemine on seletatav ühiskanalisatsiooni rajamisega Mustjõe valgalal, mis vähendab oluliselt tõenäosust, et reostus võiks Mustjõkke sattuda.

Põhja-Tallinna halduskogu liige Jaak Juske teatas täna hommikul, et merevee reostus on arvatavasti pärit läbi Kristiine ja Haabersti linnaosa merre voolavast Mustjõe ojast.

«Samas selgus, et linnaosavalitsus ei ole astunud siiani samme täpse reostusallika kindlakstegemiseks ja likvideerimiseks. Seda põhjusel, et arvatav reostusallikas jääb teise linnaosa piiresse. On lubamatu, et linnavõim ei ole täitnud talle pandud ülesandeid ning Tallinna üks suuremaid supelrandu jääb tänavu Sinilipust ilma,» märkis Juske.
 

Tagasi üles