Kross: läksime NATOsse Venemaa ohu vastu

Eesti liitumine NATOga 31. märtsil 2004. Pildil lippu heiskamas jalaväe õppekeskuse vahipataljoni veebel Janek Kapsta ja sama üksuse nooremleitnant Tarmo Teder. Foto: Alo Lõhmus

Julgeolekuekspert Eerik-Niiles Krossi sõnul õnnestus Eestil NATOsse astuda asjaolude kokkulangemise tõttu, kuna Venemaa oli suhteliselt nõrk ja Eesti piisavalt usaldusväärne.

Kross tõdes ETV saates «Vabariigi kodanikud», et Eestil oli asjaolude kokkulangemisel tohutult õnne, kuna USA president George W. Bush mõistis NATO laiendamise julgeolekupoliitilist vajadust, Venemaa oli suhteliselt nõrk ja Eesti oli suutnud ennast piisavalt reformida, et olla piisavalt usaldusväärne, vahendas ERR Uudised.

Kross rõhutas, et NATO ei ostnud Eestit kui põrsast kotis, vaid teadis meie geopoliitilise asukoha piiranguid.

«Mõnes mõttes me sellise julgeolekupoliitilise kahvli NATO-le ju tegime, meid võeti NATOsse olukorras, kus valdav enamus eeldas, et Venemaa ei ole oht, meie võisime seda arvata, et ta on, meie oleme kogu aeg öelnud, et tahame NATOsse Venemaa ohu vastu, seda lihtsalt ei peetud tõsiselt võetavaks,» lausus julgeolekuekspert.

«Venemaa loodab, et NATO ei tööta, sest see oleks sõnum kõigile NATOsse pürgijatele ning näitaks Venemaa võimsust, tegelikult on see on NATO jaoks elu-surma küsimus, et artikkel 5 töötaks, kõik saavad aru, et kui NATO liikmesriiki rünnatakse ja NATO ei suuda organiseeruda ja ei tule kollektiivkaitset, siis NATO kui organisatsioon on läbi,» märkis Kross.