Homme Postimehes: volikogude protokollid kraadivad demokraatia tervist

Toimetaja peab siiski programmi loodud tekstid üle vaatama. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Tänane Postimees annab ülevaate sellest, milline anarhia valitseb Eesti vallavolikogude istungiprotokollide vallas. Nii näiteks pole Peipsiääre vald suutnud siiani oma koduleheküljele üles riputada vallavolikogu istungite protokolle, samal ajal pakuvad Tallinn ja Tartu mitte lihtsalt seaduses nõutud protokolle, vaid ka põhjalikke stenogramme.

Volikogu istungite protokollid on tegelikult üliolulised juriidilised dokumendid, kaugemas tulevikus aga inimese jälg koduloolastele ning pärisajaloolastele. Kohtla-Järve volikogu värskeimast protokollist võib aga tulevikus tuletada vaid seda, milline üksmeel valitses selles linnas 2014. aasta märtsi lõpus – kõik 14 otsust võeti vastu ühehäälselt. Muuhulgas oli kaalumisel laenu võtmine, mille kohta on protokollis järgnev: «Laenu võtmine. Ettekandja: abilinnapea Ljudmila Jantšenko. Küsimused: Vladimir Peterson, Valdor Ernits ja Svetlana Skorobogatova. Sõnavõtud: Svetlana Skorobogatova ja Arne Berendsen. OTSUSTATI: Võtta vastu volikogu otsus nr 37. (poolt - 19 häält)». Sama pikad on ka ülejäänud otsuste juurde kuuluvad selgitused.

Kohtla-Järve pole oma ülimas lakoonilisuses siiski ainus - mida vähem infot, seda vähem küsijaid. Mõnede omavalitsuste volikogude protokollid on küll olemas, aga need pole paraku tavainimesele kuigi lihtsalt leitavad. Internet jõudis Eestisse ammu-ammu, aga omavalitsuste koduleheküljed erinevad endiselt nagu kirjud koerad ja puuduvad igasugused standardid, mis hõlbustaks natukenegi arusaamist. Kõik see töötab otseselt avatud ühiskonna vastu, mis saabki ju alguse külast ja vallast.

Tegelikult tehakse volikogu protokollidega ka sääraseid asju, mille vastu võiks tunda huvi õiguskaitseorganid. Postimees vestles ühe tundmatuks jääda sooviva vallasekretäriga, kes oli sunnitud kärpima või muutma oma eelmises töökohas, ühes väikevallas, volikogu esimehe käsul protokolle. «Eks ma muidugi kohendasin protokolle vastavalt volikogu esimehe soovile,» lausus naine. Üldjuhul tähendas see siiski seda, et volikogu esimees tõmbas osa istungiprotokollist maha ja vallasekretär jättis selle ametlikust kokkuvõttest välja.

Volikogu esimees kinnitab protokolli ainuisikuliselt. «Ta (volikogu esimees) palus ka otseselt ümber kirjutada protokolle, mis käsitlesid vaidlusaluseid teemasid,» lausus vallasekretär. «Oli näiteks juhus, kui volikogu esimees hääletas enda huve puudutavas küsimuses, aga ta palus kirjutada mul protokolli, et tema ei hääletanud.»

Pikemalt loe teisipäevasest Postimehe paberlehest või Postimees Plussist!