Minister saab õiguse kehva kooli tudengid parematesse suunata

Kui enamikes uuringust nähtuvates aspektides paistab Eesti silma keskmisest parema tulemusega, siis kõrgharidusega mehi on kõigest 28 protsenti, mis jääb OECD keskmisele alla. Foto: Sille Annuk

Haridusministri sõnul võimaldab plaanitav seadusemuudatus valitsusel kehva kvaliteediga kõrgkoolide tudengid parematesse koolidesse ümber suunata ning vajadusel neisse ka kiirkorras uued erialad sisse viia.

Haridusminister Tõnis Lukas sõnas tänasel valitsuse pressikonverentsil, et viimasel nädalal on kõigi meeli köitnud Eesti kõrghariduse kvaliteet ning täna tegeles selle teemaga ka valitsus. «Nimelt on käima läinud Eesti kõrghariduse kvaliteediagentuuri töö,» ütles minister.

Valitsus kiitis täna heaks ülikooliseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, et anda kvaliteediagentuurile rohkem tegutsemisvõimalusi ja võtta ka valitsusele vastavaid volitusi.

Tulevikus hakatakse institutsionaalse akrediteerimise puhul vaatama mitte õppekavasid eraldi, vaid seda, kas konkreetne ülikool üldse ülikooli moodi toimib. Kui kvaliteet on nõrk, siis seadusega täpsustatakse valitsuse volitused ja haridusministrile antakse õigus võtta vastavates õppekava gruppides nendelt ülikoolidelt üliõpilaste õpetamise õigus ära.

«Antakse õigus suunata nõrkadest kõrgkoolidest üliõpilased tugevamatesse ümber ja õigus ka kaasnevad tehnilised küsimused lahendada. Kui tugevamates ülikoolides vastavaid õppekavasid ei ole ja eralasid ei õpetata, siis on võimalik need kiirkorras sisse viia. Sest on täiesti selge, et kui kusagil väiksemad eraõppeasutused kokku langevad, mille kohta muide tuleb infot järjest, siis nende üliõpilasi on vaja kusagile paigutada, et nad petta ei saaks. Seda on võimalik teha tugevate ülikoolide juures. Selleks tuleb neile ja valitsusele anda volitused,» selgitas Lukas.

Ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide õppekvaliteet saab tema kinnitusel selle uue seadusemuudatusega kahtlemata tuge juurde.

Seadusemuudatus sätestab ka selle, et kui akrediteerimine tellitakse välisriigi agentuurilt, kannab riik kulud vaid selles ulatuses, mis maksab riigisisene akrediteerimine. Juhul, kui välisriigist tellitav akrediteerimine on odavam kui riigisisene akrediteerimine, finantseeritakse akrediteerimist riigieelarvest vastavalt reaalselt tehtud kulutustele. Erinevus on vaid riigi rakenduskõrgkoolide puhul, mille akrediteerimise kulud tuleb igal juhul riigieelarvest kanda.