Tallinna-Tartu maantee kiiruskaamerate esimese töökuuga on välja tulnud probleemid, mis raskendavad politseil trahviteatise kiiret kättetoimetamist.
Kaameratrahv leiab kihutaja üles
Esiteks jätavad pahatihti liiklejad sõidukiomaniku või vastutava kasutaja vahetumisel muudatused maanteeameti liiklusregistris tegemata.
«Politsei soovitab sõiduk ümber vormistada kohe müügilepingu sõlmimisel ning mõlema osapoole juuresolekul,» märkis Politsei- ja piirivalveameti liiklusmenetlustalituse juht Toomas Kaarepere. «Nii väldib ostja registreerimisel tekkida võivaid müüjapoolseid ebameeldivaid üllatusi ning müüja ei pea muretsema uue omaniku võimalike liiklusrikkumiste pärast.»
Ta tuletas meelde, et liiklusseaduse järgi tuleb sõiduk registreerida viie tööpäeva jooksul pärast selle omandamist või tollivormistamist ja selle tegematajätmisel võib uut sõidukiomanikku oodata rahatrahv kuni 6000 krooni.
Aadress registreerimata
Teiseks on probleeme tekitanud autoomaniku vananenud aadress rahvastikuregistris, mis raskendab politseil trahviteatise saatmist, kuid ei vabasta omanikku trahvi tasumise kohustusest.
«Kiiruseületaja üldjuhul märkab, kui tema rikkumine kaamera poolt fikseeritakse, mistõttu ei ole mõtet pead liiva alla peita, uskudes, et trahviteade temani ei jõua,» märkis Kaarepere. «Kui kaamera on inimese kiiruseületamise fikseerinud, tasub tal kontrollida oma postkasti rahvastikuregistri järgsel aadressil või jälgida Ametlikke Teadaandeid, et vältida olukorda, kus hoiatustrahv pööratakse sundtäitmisele ning algselt ehk suhteliselt väikesele trahvisummale lisanduvad täituritasud ja viivised.»
Kaarepere selgitas, et trahviteade saadetakse inimese rahvastikuregistri järgsele postiaadressile. Kui omanik ei ela registrisse kantud aadressil ja tema tegelik elukoht ei ole teada, avaldatakse trahviteade ametlikes teadaannetes kahel korral ja kahenädalase vaheajaga ning loetakse sellega kättetoimetatuks.
Kui trahviteadet ei ole vaidlustatud ning samas on hoiatustrahvi jäetud tähtajaks tasumata, pööratakse see sundtäitmisele.