Marti Aavik: vale ja uudiste tasakaalu kramp

Marti Aavik Foto: SCANPIX

Püüd esitada uudiseid neutraalselt, eristada fakti kommentaarist ja anda ruumi erinevatele hinnangutele mõjub meedia usaldusväärsusele tavaoludes hästi. Venemaa Ukraina-vastase agressiooni ajal on aga saanud vägagi ilmseks, et kramplik tasakaalupüüd võib teha uudiste edastajatest tahtmatult (?) suure vale advokaadid.

Vaatan ja imestan. Kus on võime eristada, mis on fakt ja mis hinnang? Veel sel nädalal kuulsin kanalist Euronews, et Ukraina väeosi Krimmis ründasid Pro-Russian troops, ja ühest muidu soliidse Briti lehe eelmise nädala uudisnupust loen väljendit Pro-Russian self-defence forces – eesti keeles siis Venemaad pooldavad (või venemeelsed) üksused või koguni omakaitse jõud. Näiteid on ka Reutersilt, BBC-lt jne. Tahan uskuda, et vähemalt osa kanaleist kasutab eufemisme seepärast, et nad püüavad olla neutraalsed. Välja kukub aga täpselt vastupidi!

Mis siis on praegusel juhul fakt? Neljapäeval, 27. veebruaril võttis eraldusmärkideta üksus oma kontrolli alla Krimmi autonoomia parlamendihoone Simferopolis. Sealsete valvekaamerate videod on avalikult kättesaadavad. Spetsialistide analüüse nende kohta on palju. Põhjanaabrite sõdurilehe Suomen Sotilas asjatundja Arto Pulkki avaldas juba 3. märtsil detailse loetelu videost nähtud relvadest ja muust varustusest. Tema ja teiste spetsialistide hinnangul ei viidanud nii varustus kui ka oskuslik tegutsemine mitte lihtsalt Venemaa sõduritele, vaid väga tõenäoliselt Vene Föderatsiooni sõjaväeluure eriüksusele.