/nginx/o/2012/10/08/1362802t1h9b9b.jpg)
Riigiprokuratuur esitab saadikupuutumatuseta jäänud keskerakondlasest riigikogu liikmetele Priit Toobalile ja Lauri Laasile süüdistuse lähiajal.
Prokuratuur esitab Toobalile ja Laasile süüdistuse lähiajal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konkreetset kuupäeva ei ole praegu teada, kuid riigiprokuratuur esitab Toobalile ja Laasile süüdistuse kindlasti lähiajal, ütles riigiprokuratuuri pressiesindaja Kadri Tammai Postimehele.
Riigiprokuratuur soovib esitada Toobalile ja Laasile süüdistuse eraviisilisele jälitustegevusele ja sõnumisaladuse rikkumisele kihutamises ehk selles, et nad kallutasid Ivor Onksioni ebaseaduslikult sisenema Hannes Rummi meilikontole ja edastama neile seal olevaid e-kirju. Meilikontole sisenemise ning e-kirjadega tutvumise ja nende edastamise tõttu on samas kriminaalasjas kahtlustatav ka Onksion.
Samuti soovib prokuratuur esitada Toobalile süüdistuse dokumendi võltsimises, sest kahtlustuse kohaselt võltsis ta viit Keskerakonna kassa sissetuleku orderit, mis kajastavad kokku 11 030,28 euro ulatuses sularahaannetusi, mida tegelikult ei tehtud. Lisaks on Toobali kui erakonna juhtivtöötaja ja pädeva esindaja tegevusega seoses kahtlustatav juriidilise isikuna Keskerakond.
Riigikogu võttis täna õiguskantsler Indrek Tederi ettepanekul Keskerakonda kuuluvatelt riigikogu liikmetelt Lauri Laasilt ja Priit Toobalilt süüdistuse esitamiseks ning Urbo Vaarmannilt kohtumenetluse jätkamiseks saadikupuutumatuse.
Riigi peaprokurör Norman Aas pöördus Vaarmanni osas Tederi poole 21. ning Toobali ja Laasi osas 26. veebruaril, kuna parlamendisaadikuid saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul ning riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
Enne ettepaneku esitamist tutvus õiguskantsler Laasi, Toobali ja Vaarmanni kriminaaltoimikute materjalidega, samuti nende kolme kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus läbiviidud jälitusmenetluse jälitustoimiku ning jälitustoiminguteks loa andmise materjalidega. Samas ei saa õiguskantsler kontrollida ega hinnata kogutud tõendeid ega võtta kahtlustatavate süü olemasolu ja selle tõendatuse osas seisukohta.
Toobal ja Laasi on varem nimetanud prokuratuuri eesmärki igal juhul kohtusse minna poliitiliselt motiveerituks. «Prokuratuur on vastuses oportuniteedi taotlusele kinnitanud, et tegemist ongi poliitilise juhtumiga, sest poliitikute puhul on nende huvi suurem kriminaalasjaga kohtusse minna,» märkisid nad ja lisasid, et ei karda kohtuprotsessi. «Kui Eesti on veel õigusriik, siis jääme õigeks.»
Samasisuliste taotlustega pöördus riigi peaprokurör õiguskantsleri poole juba 2012. aasta septembris. Toona otsustas Teder taotlused aga tagastada, leides, et kehtiv kriminaalmenetluse seadustik on põhiseadusega vastuolus. Mullu sügisel pöördus õiguskantsler riigikohtusse, et tunnistada kehtetuks sätted, mis annavad riigikogu liikme suhtes tehtavate menetlustoimingute ja poliitilise erapooletuse kontrollimise õiguskantsleri ainupädevusse.
Riigikohus otsustas Tederi taotlust veebruari keskel aga mitte rahuldada, märkides, et õiguskantslerile antud pädevus otsustada riigikogu liikme suhtes kriminaalmenetlustoimingu tegemiseks loa andmine ei moonuta õiguskantsleri põhiseaduslikku pädevust ja on seega põhiseadusega kooskõlas.
Keskerakonda kuuluvalt Urbo Vaarmannilt soovis prokuratuur saadikupuutumatuse võtmist kohtumenetluse jätkamiseks. Mullu oktoobris Aadu Musta asemel riigikogu liikmeks saanud Vaarmanni süüdistab prokuratuur pettuse teel soodustuse saamises, samuti pistise korduvas andmises.