/nginx/o/2009/08/23/225190t1h46dd.jpg)
/nginx/o/2010/02/16/313798t1hd4b2.jpg)
/nginx/o/2009/12/01/275580t1h3368.jpg)
Riigikogu kiitis täna esimesel lugemisel heaks kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018.
Riigikogu kiitis heaks kriminaalpoliitika arengusuunad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõud tutvustanud riigikogu õiguskomisjoni esimees Kan-Marti Vaher sõnas, et dokument on suuniseks vähemalt kolmele parlamendikoosseisule.
Riigikogu otsusega määratletakse kriminaalpoliitika pikaajalised eesmärgid ja tegevused, millest avalik sektor peab lähtuma oma tegevuse kavandamisel ning elluviimisel.
Abiks kolmele riigikogu koosseisule
Kriminaalpoliitika eesmärgiks on arengusuundade kohaselt ühiskonna turvalisuse tagamine süütegude ennetamise ja nendele reageerimise, süütegudega tekitatud kahju vähendamise ning õigusrikkujatega tegelemise kaudu, teatas riigikogu pressitalitus.
Eesmärgiks on seatud korduvkuritegevuse ja alaealiste kuritegevuse ennetamine, mis võimaldab ära hoida kuritegusid täiskasvanueas ja vähendada isikute kuriteoohvriks langemise riski.
Justiitsminister Rein Lang ütles täna riigikogus, et nende arengusuundade kinnitamine ei too kaasa radikaalset pööret kriminaalpoliitikas. «Kindlasti mitte, sest see pööre on juba toimunud ning eelmiste arengusuundade tekst ja mõte olidki selle ehedaimaks väljenduseks,» kõneles Lang ja lisas, et kinnitatud arengusuunad aitavad selliseid äkkpöördeid ära hoida ning tagada kriminaalpoliitika stabiilsuse.
Lang tõstis esile, et arengusuunad on visioonidokument, mis on abiks vähemalt kolmele riigikogu koosseisule kriminaalpoliitika ja valitsuse otsuste suunamisel.
Kõrgendatud tähelepanu pööratakse majandus-, korruptsiooni-, küber- ja inimkaubanduse ning isikuvastastele kuritegudele, sealhulgas perevägivallale.
Nähakse ette, et kriminaalpoliitika arengusuundadest peab oma tegevuseesmärkide seadmisel ja poliitika väljatöötamisel lähtuma kogu avalik sektor, seda eriti sotsiaal- ja hariduspoliitikas ning asulate planeerimisel.
Iga ministeerium annab kord aastas justiitsministeeriumile arengusuundade täitmisest aru, mille põhjal valitsus esitab riigikogule hiljemalt 1. märtsiks iga-aastase ülevaate kriminaalpoliitika arengusuundade elluviimisest.
Lang: karistuspoliitika süvaanalüüsiga alustatakse tänavu
Lang lisas riigikogus oma avalduses, et nõustub riigikohtu esimehe Märt Raskiga, kelle sõnul vajab Eesti karistuspoliitika põhjalikku analüüsi.
«Justiitsministeeriumil on kavas selle analüüsiga alustada veel sel aastal ja kaasata selle läbiviimisse nii kodumaiseid kui ka rahvusvahelise taustaga eksperte ja teadlasi. Kuid ma julgen väita, et paljuski tänu kriminaalpoliitika raamdokumendi olemasolule ei pea me häbenema oma karistuspoliitikat kriminaalkuritegudele reageerimisel,» ütles Lang.
Hoopis teine on aga olukord Langi sõnul väärteokoosseisude konstrueerimisega ja sanktsioonidega väärtegude toimepanijate suhtes.
«Korrakaitset riigis ei pea tagama ainult riikliku menetlusega, saab ka teisiti,» ütles Lang ja toonitas, et Eesti vajab hädasti korrakaitseseadust ja kutsus üles riigikogu seda kindlasti veel sel aastal vastu võtma.