/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/04/22/353722t1hb0e3.jpg)
Sotsiaaldemokraat Peeter Kreitzbergi sõnul saab põhikooli- ja gümnaasiumiseadusse (PGS) jäänud vead enne nende jõustumist ära likvideerida, mistõttu ei tasu olla nii pessimistlik kui eelnõu vastu hääletamisest teatanud keskerakondlane Mailis Reps.
Kreitzberg: värske kooliseadus vajab muutmist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vahetult enne PGSi lõpphääletust riigikogu ees esinenud Kreitzbergi sõnul on muidugi seaduses probleeme, näiteks gümnaasiumidele seatav kolme õppesuuna nõue, kuid see ei peaks takistama eelnõu vastuvõtmist.
«Terve rida küsimusi nõuab aga peatset taasavamist. Aga parem pool muna kui tühi koor,» rääkis Kreitzberg.
«Anname eluõiguse sellele, mis on seaduses head. Ja väga tähtis on see, et see on sündinud tõesti mitmete fraktsioonide kompromisside vaimus,» märkis Kreitzberg.
Neid kompromisse oli teinud ka Keskerakond, kes veel eile Mailis Repsi isikus ütles Postimees.ee’le, et ei näe põhjust täna PGSi vastu hääletada.
Riigikogu kultuurikomisjoni juhtiva Kreitzbergi kinnitusel on PGS samm normaalse hariduspoliitika suunas.
«Kokkulepe on praeguseks küps, kuid ta ei rahulda täielikult kedagi. Aga samm edasi on see, et kokkuleppele suudeti jõuda. Peame aru saama, et hariduslikud muudatused on pikaaegsed ja nõuavad laialdast konsensust erakondade vahel,» ütles Kreitzberg enne lõpphääletust.
Uus seadus muudab tema kinnitusel paljud haridusasjad senisest paremaks.
«Paraneb haridusliku erivajadustega laste olukord, selgemaks saavad koolikohustuse täitmisega seotud küsimused, gümnaasiumiastmes suureneb õpilaste valikuvabadus,» loetles Kreitzberg.
Eesti hariduse üheks suuremaks valukohaks pidas ta õppivate peade eest peetavat ebavõrdset võistlust, mis soosib suuremaid linnu ja teeb selgelt liiga maapiirkondadele.
«Haridus asub võimendama majanduslikku kihistumist selle asemel, et seda veidigi pehmendada. Olen veendunud, et omavalitsuste vaheline tasaarveldussüsteem tuleb kiiresti kaotada,» sõnas Kreitzberg.
Eelnõu poolt hääletas 55 riigikogu liiget, sealhulgas enamik opositsioonilisest sotsiaaldemokraatide fraktsioonist.