Pank nõuab kortermaja laenu tagasi kolmelt elanikult

Kõnealune Pärnu maantee 133 maja aastal 2010. Foto: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

Kolm Tallinna kortermaja elanikku said ootamatult vastutavaks hiigellaenu eest, mille võtsid kõik korteriomanikud ühiselt.

2007. aasta kevadel vajas Pärnu maantee 133 hoone pisut putitamist. Ühistut pole selles majas siiani loodud ning tollal esindas korteriomanike ühisust Brem Kinnisvarahooldus, kes sõlmis majaelanike nimel ka pangaga laenulepingu, vahendas ETV saade «Pealtnägija».

Kortermajas elavad laulja Lauri Liiv, pensionär Viive Kaasik ja kasiinodiiler Jevgeni Batõru on tõelises juriidilises plindris - neil on kaelas ühine majalaen, mida Swedbank nüüd kohtu kaudu tagasi nõuab. Koos intressidega ulatub summa üle 135 tuhande euro. Hämmastav on aga see, et kuigi laen on ühine, nõuab pank seda tagasi vaid kolmelt isikult.

Kohtus käib praegu tuline vaidlus ühe üldkoosoleku protokolli üle. Majaelanikud kinnitavad, et dokument on fabritseeritud ja pole laenu väljastamiseks seaduslik.

«Protokoll, millele pank rõhub, justkui oleks 2007. aasta mais toimunud mingi üldkoosolek, kus otsustati, et majale tuleb võtta laen, on tegelikult väga puudulik informatsioon,» rääkis Lauri Liiv.

Majaelanikud ei teadnud laenust

Viive Kaasiku sõnul ei ole osa allkirjadest protokollil õiged ning tema hinnangul on need alles hiljem võetud.

Kui lähtuda protokollil olevatest allkirjadest, siis nähtub, et koosolekul oli kohal 32 korteriomanikust 17 ja see tähendab, et kvoorum oli väga napilt koos. Vaidlus käib aga selle üle – kuidas osa allkirju tegelikult sinna paberile sai.

Lauri Liiv meenutas, et koosolekul tema ei viibinud, kuid samal päeval käis tollane Bremi esindaja korterite uste taga omanikelt allkirju küsimas. «Hiljem meile väideti, et see oli laenu võtmiseks, aga sel hetkel esitas ta meile lihtsalt ühe paberi, kuhu oli kirjutatud, et kas me oleme nõus, et majas teostatakse remonditöid,» selgitas Liiv, lisades, et oli remondiga nõus.

«Ja siis ma andsin, nüüd võin öelda, et väga rumalalt, sellele paberile oma allkirja. Tõesti, ma olin üks nendest korteritest, kes andis,» tõdes ta. Liivi sõnul ei olnud laenust esialgu juttugi ning öeldi, et raha remonditöödeks tuleb remondifondist.

Ka Viive Kaasiku hinnangul suruti laen talle peale.

Majaelanike koosolekul ei olnud piisavalt inimesi kohal

«Pealtnägija» leidis ka ühe majaelaniku, kes vaidlusalusel koosolekul reaalselt kohal oli.

Heljo Meister kinnitas, et kokku oli koosolekul 13 elanikku. «Sellest oli koosolekul ka juttu, et see ei ole otsustusvõimeline ja vaja on 17 allkirja. Kust nad pärast need neli allkirja juurde said, ma ei tea,» lisas Meister.

Tema sõnul puudub protokolli allkirjalehel igasugune seos laenu võtmisega. «Koosolekul räägiti, et laenu on vaja võtta. Osa inimestest oli selle vastu, osa poolt. Mina olen selline inimene, kes igale poole alla ei kirjuta ja ma küsisin kohe, milleks seda allkirja vaja on. Öeldi, et seda on vaja teadmiseks, kes koosolekul kohal olid, aga seda ei räägitud, et need allkirjad on vajalikud laenu võtmiseks. Sellest ei olnud üldse juttu. Ma panin allkirja, sest võtsin koosolekust osa,» selgitas Meister.

Enamik korteriomanikest ei olnud laenust teadlikud, sest laenumaksete kogumine toimus remondifondi nime all ja kommunaalarvetel ei olnud laenu kohta ühtegi rida.

Osapoolte arvamused lähevad lahku

Kui majaelanikud väidavad, et polnud Bremi poolt võetud pangalaenust teadlikud, siis teine pool ütleb, et teadsid küll.

Kui «Pealtnägija» pöördus Brem Kinnisvarahoolduse endise halduri Peeter Ulpuse poole, siis kostis ta tagantjärele allkirjade kogumise süüdistuse peale, et see ei vasta tõele ja selleks polnud vajadust. Samas avalikult kommentaaride jagamisest mees keeldus.

Kui Bremiga kiskusid asjad hapuks, palkasid majaelanikud oma õiguste kaitseks advokaadi ning hetkel on kohtus pooleli muu hulgas käekirja ekspertiisi tegemine.

«Kui ikkagi on näha, et üks allakirjutanud korteriomanikest peaks olema surnud, teisel on näha hoopis teine nimi ja kolmas korteriomanik ei ole kinnisturaamatu järgi üldse korteriomanik, siis ei saa rääkida sellest, et oleks väga tõhus kontroll läbi viidud,» selgitas majaelanike esindaja, vandeadvokaat Enno Heringson.

Tema sõnul oleks 30 korteri ülekontrollimine kinnisturaamatust võtnud aega kuni pool tundi, kuid seda tehtud ei ole ning pank andis laenu välja.

«Meie eeldame ikkagi seda, et dokument on esitatud korrektselt ja õigesti. Selge on see, et me ju allkirjaekspertiisi kõikidele isikutele ei tee. Me peame ikkagi usaldama isikut, aga kindlasti me kontrollime nii palju kui saame,» vastas Swedbanki jurist Sirje Saan.

Kes iganes seda protokolli ka kontrollima pidi, on selge, et kontroll pole olnud piisav.

Hagi võib esitada ka vaid ühe inimese vastu

Et aga pank oli laenuraha siiski välja käinud ning seda tagasi pole makstud, oli loogiline samm võlgnikud kohtusse anda. Kogu maja poolt võetud kohustuste eest on tehtud vastutavaks aga just need kolm inimest, kuna nad valiti 2010. aastal majanõukogu liikmeteks ning panga silmis pole vahet, kas keegi neist kurikuulsal laenukoosolekul üldse osales või mitte.

Swedbanki jurist Sirje Saan selgitas, et võlaõigusseadusest tulenevalt on võlausaldajatel õigus valida välja inimesed, kelle vastu kahjunõue esitada.

«Kui on solidaarsuskohustus, siis võibki esitada hagi ühe inimese vastu ja pärast on juba tema mure, kuidas ta teiste käest raha kätte saab. Täpselt nii ongi,» selgitas majaelanike esindaja Enno Heringson.

Tehtud renoveerimistööd ei kannata kriitikat

Viive Kaasik möönas, et majal oli tõepoolest vaja kõpitsemist, kuid reaalselt tehtud tööd ei vasta ootustele.

Heljo Meister ütles, et koosolekul nõuti esmalt soojasõlme kordategemist, et uuel talvel oleks korralik küte. Paraku ei tehtud tema sõnul mitte midagi.

Kuigi soojussõlme renoveerimisega lubas majahaldur suurt kokkuhoidu ka küttekuludes, meenutab praegune reaalsus maja pensionäridele õudusunenägu. Näiteks Viive Kaasik maksis oma pisikese 36-ruutmeetrise korteri eest jaanuaris suisa 208 eurot kommunaalide ja küttekulu eest, elekter on veel eraldi.

Elanikud kahtlustavad pettust rahadega

Enno Heringsoni sõnul tekitab kahtlusi, milliste hindadega ja kellelt remonditöid telliti. «Jääb kangesti mulje, et igal juhul on valitseja püüdnud teha kõik endast oleneva, et väga kiiresti 1,25 miljonit krooni enda arvele saada ja hakata selle eest töid tellima. Huvitajaks läheb siis, kui vaatame, milliseid töid telliti, mis hindadega ja kellelt,» rääkis ta.

Heringson selgitas, et kõik tööd, mis selle raha eest telliti, olid kokku ligi pool miljonit kallimad kui tollane turuhind.

Majaelanikud tellisid sõltumatult firmalt ehitusekspertiisi, mille kohaselt saadi erinevate töödega vastu pükse suurusjärgus 30 tuhat eurot. Näiteks katuseremondi eest esitas Brem arve 504 tuhandele kroonile, aga ekspertiisi järgi oli selle töö turuhind kõigest 283 tuhat krooni.

«Ma hiljem kuulsin, et kahe trepikoja remont läks maksma 150 või 160 tuhat krooni. See remont oli nii, et värviti ja pintseldati seinad lihtsalt ära ja muud midagi,» lisas Heljo Meister.

Eriti põnev on aga katusetööde leping. Selgub, et Brem Kinnisvarahoolduse tollane juhatuse liige Vello Mäesepp on majaelanike raha eest tellinud töid oma poja firmalt. Seejuures oli tööde maksumus enam kui 500 tuhat krooni ehk sama suurusjärk, mis sõltumatu eksperthinnangu järgi on sisuliselt tuulde lennanud.

Vello Mäesepp kõnealuse lepingu asjaolusid täna enam ei mäleta ning ei taha lugu ka avalikult meenutada. Oma kirjalikus vastuses teatas Mäesepp, et ei näe oma pojaga sõlmitud lepingus huvide konflikti. Ta selgitas, et «lepingute sõlmimine toimub korteriomanike otsuse alusel ja viimati nimetatud protsessist tema osa ei võtnud».

Swedbank ei välista, et lõpuks tuleb neil võlg siiski sisse nõuda hoopis Brem Kinnisvarahoolduselt, kui kohus leiab, et üldkoosoleku protokoll ei pidanud juba alguses vett.

Pärast hämara laenuafääri ilmsikstulekut vahetasid majaelanikud hooldusfirmat ning on asjaolusid arvesse võttes siiski optimistlikud ja võitlusvalmis.