/nginx/o/2008/12/09/102775t1hdd20.jpg)
Kaitseministeerium saatis täna kooskõlastusringile riigikogu otsuse eelnõu, millega Eesti panustaks Euroopa Liidu piraatlusevastasesse operatsiooni Somaalia vetes umbes 10-liikmelise laevakaitsemeeskonnaga.
Eesti osaleks piraatlusevastasel operatsioonil laevakaitsemeeskonnaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastavalt rahvusvahelise sõjalise koostöö seadusele otsustab riigikogu kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel, vahendas ministeeriumi pressiesindaja.
Täna kooskõlastusringile saadetud eelnõu vastuvõtmiseks on tarvis parlamendi lihthäälteenamust.
Otsuse eelnõu kohaselt panustaks Eesti selle aasta 1. novembrist kuni 2011. aasta lõpuni Euroopa Liidu juhitud piraatlusevastasesse operatsiooni Atalanta ning vajadusel ka Vahemerel toimuvasse NATO mereoperatsiooni Active Endeavour kuni 15 kaitseväelasega.
Laevakaitsemeeskonna (Vessel Protection Detachment, VPD) näol on tegemist 10-12 kaitseväelasest koosneva üksusega, mis kaitseb Somaalia ranniku lähistel liikuvaid kaubalaevu. Laevakaitsemeeskond saadetakse ohustatud kaubalaevale tavaliselt 2-3 päevaks, et vajadusel kaitsta alust relvajõul piraatide eest ning anda kõrgemalseisvatele staapidele informatsiooni mereruumis toimuvast.
Laevakaitsemeeskonna ülesannete hulka ei kuulu piraatluses kahtlustatavate aluste hõivamine, kuid juhul, kui meeskond tabab piraatluses kahtlustatavaid, otsustaks nende kinnipidamise laevakaitsemeeskonda tagava sõjalaeva komandör.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul oli Eesti üks esimesi riike, kes Euroopa Liidus tõstatas piraatlusevastase võitluse temaatika.
«Somaalia rannikul tegutsevad piraadid ohustavad tõsiselt kõikide riikide kaubalaevu ja meremehi ning teatavasti pole ka Eesti madrused nendest probleemidest puututama jäänud. Seetõttu on Eesti kui mereriigi loomulikuks kohuseks anda ka oma panus ühiste ohtude kõrvaldamiseks,» ütles Aaviksoo.
«Samuti võimaldab operatsioonil Atalanta osalemine Eestil panustada Euroopa Liidu ühte olulisemasse operatsiooni, tihendab koostööd meie strateegilise partneri Saksamaaga ning annab Eesti mereväelastele hindamatuid ja tänapäeval vajalikke kogemusi,» lisas kaitseminister.
Laevakaitsemeeskonnad moodustatakse Eesti mereväe baasil, samuti võidakse riigikogu otsuse eelnõu kohaselt operatsioonile panustada ka mõne kontaktohvitseriga.
2008. aasta lõpus käivitatud operatsioonil Atalanta osalevad üksustega operatioonipiirkonnas praegu Holland, Hispaania, Saksamaa, Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Rootsi, Belgia, Luksemburg ja Portugal ning Euroopa Liitu mitte-kuuluv Norra üle 20 laeva ja lennuvahendiga. Kuna mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid osalevad teel Adeni lahte või tagasi lühiajaliselt ka Vahemeres NATO mereoperatsioonis Active Endeavour, annab riigikogu otsuse eelnõu kaitseväelastele mandaadi ka selles operatsioonis osalemiseks.
Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 näeb ette jätkuvat Eesti sõjaliste võimete ja üksuste panustamist NATO, Euroopa Liidu ja/või tahtekoalitsioonide juhtimisel läbiviidavatesse riigivälistesse operatsioonidesse. Välisoperatsioonidel osalemine aitab saavutada Eesti jaoks olulisi julgeolekupoliitilisi eesmärke ning on samas oluliseks arengumootoriks kaitseväe ja kaitseliidu jaoks.