Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Ühe õhtu ning ööga hävis palju elusid ja kodusid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tartu pommitamise kahjustused Taara puiesteel. 
Tänaval Saksa armee sõdurid. Tartu, 27. märts 1944.
Tartu pommitamise kahjustused Taara puiesteel. Tänaval Saksa armee sõdurid. Tartu, 27. märts 1944. Foto: Ilja Pähn, TMF 1038:29

Pühapäeval, 26. märtsil 1944 mälestati Tallinnas keskpäeval Estonia teatri varemete juures 9. ja 10. märtsil õhurünnakus hukkunuid. Mõne tunni pärast algas Tartus märtsipommitamise põrgu, mis kestis õhtust hommikuni.

«Juba 26. märtsi päeval vedasid Punaarmee luurelennukid Tartu kohale valge suitsurõnga, see oli mõeldud lenduritele orientiiriks,» kirjeldas ajaloolane Jaak Juske ülikoolilinna märtsipommitamise eellugu.

Sõjaaja inimestele oli selge, et midagi head pole sellest pühapäevast oodata. Seda enam, et 7. märtsil oli maatasa pommitatud Narva ja kolm päeva hiljem hukkus ligi 500 inimest Tallinnale tehtud õhurünnakus. «Nõukogude väed olid jäänud seisma Narva jõe taha,» selgitas Jaak Juske 1944. aasta märtsis Narvale, Tallinnale, Tartule ja Pärnule korraldatud suurte õhurünnakute põhjust. «Punaarmeel oli vaja murda Eestis vastupanu ning sellepärast rünnati suuremaid linnu ja tsiviilisikud.»

Tagasi üles