/nginx/o/2010/06/09/383254t1ha37d.jpg)
Eesti koolikeskkond soodustab andekate laste alasooritust ja laiskust, arvas Tartu Ülikooli Teaduskooli juht Viire Sepp.
Eesti kool teeb andekad laisaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sepp märkis Vikerraadiole antud hommikuintervjuus, et Eesti koolis on latt andekate jaoks liiga madal. «Nad saavad küll viisi, aga tegelikult nende võimed ei realiseeru,» ütles ta.
Andekate alasooritust toodab näiteks olukord, kus võimekas laps saab matemaatika tunnis antud ülesande teistest kiiremini lahendatud ja õpetaja käsib tal seepeale järgmise tulba ette võtta. «Aga see ei paku enam mittemingisugust väljakutset,» kommenteeris Sepp.
Sellise olukorra tulemuseks on, et andekas laps on tema võimetele mittevastavate ülesannetega ülekoormatud.
Lahenduseks pakkus Sepp välja lapsevanemate ja õpetajate koolitamise – mida haritum on lapse kasvataja, seda suurem võimalus on, et lapse võimeid märgatakse ja arendatakse.
Esimese sammu vanemate ja õpetajate harimise teel on teaduskool ka juba teinud. Täna kogunevad Pärnus teadlased, psühholoogid, õpetajad ja lapsevanemad, et arutada koos, kas andekus on kink või koorem. Lisaks esineb konverentsil Londonist pärit professor Diane Montgomery, kes on just spetsialiseerunud andekate alasooritusele ja hariduslikele erivajadustele.