/nginx/o/2010/06/08/383114t1h5daf.jpg)
Milline on teie kujutluspildis õllemeister? Valges kitlis tünjas mees, lihava näo ja ametisaladusi peitva õllekõhuga? Ilmselt leidub Baierimaa väikestes õllekeldrites selliseidki, kuid üks Euroopa parimaid õllemeistreid töötab siinsamas Supilinna külje all õlletehases.
Ei ole tal lihavat nägu ega õllekõhtu. Sirgeseljaline vormis mees kannab nime Tarmo Laht ja tal on paljude meeste unistuste amet – õllemeister. Iga päev töökohustusena õlut mekkida – mida võiks veel healt töökohalt tahta?!
«Kas see nüüd ainult mehe amet on, maailmas on palju naisõllemeistreid,» on Laht tagasihoidlik.
Jah, õllemeistri igapäevakohustuste lahutamatuks osaks on kõige muu juures ka õlle degusteerimine. See aga ei tähenda, et meister pidevalt õlleuimas oleks. Õlle degusteerimine on vaid üks paljudest kohustustest.
Maitsemeel Taani koolist
Tegelikkuses on hea õllemeister nagu Hunt Kriimsilm, kel 11 ametit. Õllemeistrite koolis Taanis õppis Laht kõike, alates laboris analüüside tegemisest kuni õlletehase ehitamiseni. Lisaks õlleteo distsipliinide studeerimine. Villimisest, õlletehase ehitamisest ja ventileerimisest, kanalisatsioonist, õlletankide ehitamisest äriökonoomika, statistiliste protsesside kontrollimise, uute tehnoloogiate ja toormaterjali ostmiseni.
Toormaterjal on seejuures väga oluline. Linnasel ja linnasel on alati väike erinevus, ütles Laht. Et aga õllemark peab kuust kuusse ja aastast aastasse maitsema täpselt samamoodi, jälgib õllemeister väga täpselt retsepti ning tervet õlle valmimise protsessi.
Koju Laht tööd kaasa ei võta ehk vabal ajal õllejoomise vastu suurt huvi pole. Kuigi seltskonnas heast õllest meister ära ei ütle.
«Oma töö» degusteerimine ongi selleks, et maitse oleks ikka alati üks. Maitsemeel peab seetõttu õllemeistril olema tõepoolest keskmisest teravam. «Isegi kui looduse poolt pole tugevamaid lõhna- ja maitsemeele eeldusi antud, siis need oskused koolitatakse teravaks,» lisas Laht.
Selleks on Taanis spetsiaalne Skandinaavia õllemeistrite kool, kus ka Laht õppis. Tema kabineti riiulil on terve rivi siniseid kaustu, milles must valgel kirjas õlleteo saladused. Lõpueksamitel saavutas Laht ühel osaeksamil kõigi aegade kõige paremad tulemused ning lõpetas kooli oma lennu silmapaistvamate hulgas. Sestap võib teda julgelt pidada üheks Euroopa parimaks õllemeistriks.
Laht asus A. Le Coqi tehasesse tööle 1996. aastal, olles enne omandanud Tartu Ülikoolis keemikuhariduse. Praegu tehase üht olulisimat ametit pidav Laht jalutab tootmisliinide vahel ringi ning nendib, et tegelikult on joogitööstuses peale tema oma veel teisigi väga olulisi ameteid. Mehhatroonikud on need, keda Laht peab tulevikutegijateks.
«Tänapäeva masinad pole enam lihtsalt masinad, vaid mitmekülgsed mehaanika ja elektroonika instrumendid, sestap on vaja jooksvalt nii mehaaniku kui ka elektrooniku tööd, ja mehhatroonik ühendabki endas mõlemad ametid,» kirjeldas Laht.
Töö ja hobi üheskoos
«Kuna joogitööstused on praegu selle eriala olulisust tabanud, siis näiteks A. Le Coq toetab Tartu ja Võru kutsehariduskeskuse mehhatroonika eriala parimaid õpilasi iga aasta märkimisväärse stipendiumi ja praktikakohtadega,» teadis Laht rääkida.
Laht peab oma tööd siiski maailma parimaks. Tema sõnul on õllemeistri amet kindlasti töö ja hobi üheskoos. «Omavahel ütleme nii, et kella kaheksast poole viieni on amet ja sealt edasi hobi. Seda seetõttu, et tööpäevad venivad pikaks ja kui poole viiest kauemaks tuleb jääda, nimetame seda hobiks,» muheles Laht.
:format(webp)/nginx/o/2019/04/13/11947720t1h79fe.jpg)