/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/06/02/378811t1haa28.jpg)
Kuigi homme riigikogu heakskiidu saavas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (PGS) on loobutud kahe kooliastme sundlahutamisest, ootab kümneid kui mitte sadu haridustempleid siiski 9-klassiliseks kärpimine.
Kümned gümnaasiumid kaovad kompromissist hoolimata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks taoline on Põhja-Viljandimaal asuv Võhma gümnaasium, kus nühkis sel õppeaastal 12. klassi pinki napid 12 õpilast. See number on poole väiksem kui riigi seatud piirnorm, mistõttu tuleb kohalikul võimul gümnaasiumile igal aastal peale maksta.
2013. aastast läheb aga Võhma kooli elu veel keerulisemaks. Nimelt jõustub siis uutes õppekavades sisalduv säte, et igas gümnaasiumis peab olema kolm õppesuunda ehk praktikas paralleelklassi. Kui 12 kolmega jagada, tuleb keskmiseks klassi suuruseks aga vaid neli õpilast.
Võhma gümnaasiumi direktori Külli Saarniku sõnul tähendabki see neile paratamatult põhikooliks muutumist. Tema väitel ei päästaks olukorda ka teise Põhja-Viljandimaal asuva – Suure-Jaani – gümnaasiumiga liitumine.
«Isegi kahe kooli peale kokku ei tuleks kolme suunda täis,» tõdes Saarnik.
Võhma ja Suure-Jaani koolilõpetajad kokku annavad nimelt numbriks 44, samas kui riik on ette näinud kolme klassi peale 72 õpilast.
Saarniku sõnul on seega reaalne, et koolireformi tulemusena on Põhja-Viljandimaa noored sunnitud sõitma gümnaasiumisse hoopis Viljandisse või jääma gümnaasiumihariduseta.
Varjatud lahutamine
«Eelnõu menetluse käigus on palju vaidlusi tekitanud põhikooli ja gümnaasiumi sundlahutamise teema välja jäetud, kuid uute õppekavade kinnitamisega on see tegelikult varjatud kujul olemas,» võttis olukorra kokku Eesti Maaomavalitsuste Liidu haridusnõunik Taimi Saarma.
Tema sõnul ongi PGSiga paralleelselt valminud gümnaasiumi riiklikus õppekavas sisalduv kolme õppesuuna nõue ilmekaim näide hiilivast sundlahutamisest.
Saarmaga nõustus ka riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees Mailis Reps, kelle sõnul annabki PGS võimaluse just erinevate määruste – nagu näiteks mainitud õppekava - kaudu Lukase algne plaan kaudselt ellu viia.
Tema hinnangul on üle Eesti enam kui sada Võhma-taolist gümnaasiumi, milles napib õpilasi kolme õppesuuna avamiseks.
Teadlik poliitika
Haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva sõnul pole õige rääkida siinkohal varjatud lahutamisega, vaid valitsuse ja pärast tänast heakskiitmist ka riigikogu teadlikust ja avalikust poliitikast.
«Kui PGSi eelnõu lahti lüüa, siis kohe alguses defineeritakse nii põhikooli kui gümnaasiumit kui eraldi haridusastet. Nii et siin ei ole varjamisega midagi pistmist,» väitis Ladva.
Tema sõnul on ka Võhma koolil juba ammu teada, milline tulevik neid ees ootab, sest õpilaste arvu vähenemise kui fakti vastu ei saa keegi.
Ladva väitel ei pea siiski Põhja-Viljandimaa gümnaasiumita jääma. Tema väitel võivad Võhma ja Suure-Jaani liita endaga rohkemgi koole ja teha gümnaasiumi näiteks kolme peale, kusjuures täiendava partneri võib leida ka naabermaakonnast.
Ligi poolteist aastat riigikogus topanud ning veelgi kauem ette valmistatud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus saab homme tõenäoliselt riigikogus lõpliku heakskiidu.