Ekspolitseinik Alice Järvet viis süüasja riigikohtusse

Alice Järvet Foto: Liis Treimann / Postimees

Politsei infosüsteemist KAIRI andmete lekitamises süüdistatav endine tuntud politseinik Alice Järvet viis oma süüasja riigikohtusse.

Mullu 28. augustil tühistas Tallinna ringkonnakohus tühistas Harju maakohtu süüdimõistva otsuse, sest kohtuotsus polnud piisavalt põhjendatud. Ringkonnakohus tagastas tollal kriminaalasja maakohtule uue otsuse tegemiseks.

Harju maakohus mõistis oma uue otsusega mullu 11. oktoobril Järveti süüdi kutse- ja ametitegevuse saladuse rikkumises ja karistas teda rahalise karistusega 240 päevamäära ehk 9398,40 euro ulatuses.

Maakohtu süüdimõistvale otsusele esitas aga kaitsja apellatsiooni ringkonnakohtule, mis jättis aga tänavu jaanuaris süüdimõistmise muutmata. Selle peale esitas Järveti kaitsja kassatsioonkaebuse riigikohtusse, mis otsustab hiljemalt aprilli alguseks, kas võtab kaasuse menetlusse.

Pikalt kohut käinud Järvet kuulis kohtuotsust ka mullu märtsi keskel, kui Harju maakohus tunnistas naise süüdi talle ametitegevuses teatavaks saanud teise isiku tervist ja eraelu puudutavat teabe avaldamises ehk kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumises ja mõistis talle karistuseks rahalise karistuse 240 päevamäära ehk 9398,40 euro ulatuses.

Lisakaristusena võttis kohus Alice Järvetilt kolmeks aastaks õiguse töötada politseiametnikuna. Järvetilt mõisteti riigi tuludesse sundraha 480 eurot ja kaitsja tasu summas 6546 eurot jättis kohus Järveti kanda. Kohtuasi lahendati prokuratuuri taotlusel eraelu kaitseks kinnises menetluses.

Riigikohus tühistas tunamullu 5. aprillil Järveti süüdimõistmise politsei infosüsteemist KAIRI andmete lekitamises ning saatis tema süüasja uueks arutamiseks Harju maakohtusse. Riigikohus märkis toona, et infosüsteemi KAIRI pidamise ja kasutamise kord pole käsitatav seadusena karistusseadustiku mõttes ning politseiameti peadirektori käskkirjad KAIRI kasutamise reeglite kohta ei saa olla aluseks isikute kriminaalvastutusele võtmiseks. «Seega ei ole süüdistusaktis nõuetekohaselt kirjeldatud neid seaduse sätteid, millest tulenevaid kohustusi Järvet oma tegevusega rikkus. Maa- ja ringkonnakohus pole süüdimõistva otsuse tegemisel sellele veale tähelepanu pööranud. Seetõttu on kohtulikul arutamisel jäänud välja selgitamata, millise seaduse nõudeid süüdistatav lisaks infosüsteemi KAIRI pidamise ja kasutamise korrale rikkus ning millest tulenes tema kohustus süüdistuses kirjeldatud teavet saladuses hoida,» märkis riigikohus.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktika kohaselt on süüditunnistamist konkretiseerimata süüdistuses loetud kaitseõiguse eiramiseks ja kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, sest isik peab aru saama, milles teda süüdistatakse ning kohaldatava õigusakti säte ei tohi olla tema jaoks üllatuslik. Samas ei saa kolleegiumi hinnangul kohtute poolt kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine endaga kaasa tuua õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. «Võttes arvesse, et kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine on alguse saanud esimese astme kohtust, tuleb maa- ja ringkonnakohtu otsused tühistada ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks Harju maakohtule teises kohtukoosseisus,» märkis riigikohus.

Harju maakohus tunnistas Järveti esmakordselt süüdi kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumises 2011. aasta aprilli lõpus ja mõistis talle 240 päevamäära suuruse rahalise karistuse. Järvetil tuli kohtu otsusel tasuda 9398,40 eurot, lisaks võttis kohus temalt õiguse töötada kolme aasta vältel politseiametnikuna. Samuti pidi süüdimõistetu tasuma riigituludesse sundraha 417,03 eurot ja hüvitama kaitsjatasu.

Järvet ja tema kaitsja viisid vaidluse ringkonnakohtusse, kus taotlesid õigeksmõistvat lahendit, kuid 2011. aasta oktoobris jättis Järveti süüdimõistmise ja talle määratud karistuse muutmata ka Tallinna ringkonnakohus.

Järveti suhtes käivitus kriminaaluurimine 2009. aasta aprillis karistusseadustiku paragrahvi tunnustel, mis käsitleb kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumist ja mille eest kohtus süüdimõistmisel karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Prokuratuur süüdistab Järvetit selles, et töötades Põhja prefektuuri analüüsi- ja planeerimisbüroo komissarina, avaldas ta talle ametitegevuse käigus teatavaks saanud teise isiku tervist, eraelu või äritegevust puudutavat teavet.

Järvet saatis töökoha e-posti aadressilt oma toonasele elukaaslasele, Tallinna laste turvakeskuse keskerakondlasest juhile Erki Korpile elektronkirja, mis sisaldas ühe naise tervist ja eraelu puudutavat teavet. Mõne aja pärast saatis Järvet Korpile järgmise elektronkirja, mis sisaldas ühe mehe ja kahe naise eraelu puudutavat teavet, selgus eeluurimisel.

Samas oli Järvet prokuratuuri kinnitusel teadlik, et politsei andmekogu kasutajal on keelatud teha päringuid, mis ei ole seotud tema tööülesannete täitmisega, ning anda edasi teavet kolmandatele isikutele. Järveti töökohustuste hulka nimetatud teabe edastamine ei kuulunud, samuti edastas ta infot selleks õigustamata isikule, selgus eeluurimisel.

Järvet on süüdistused tagasi lükanud. Samuti vaidlustas ta kohtus oma vallandamise, kuid nii Tallinna halduskohus kui ka ringkonnakohus jättis õiguse prefektuurile. Riigikohus ei andnud Järveti kaebusele menetlusluba.