Arko Olesk: jäljed ilmaruumi lainetusest

Lõunanabal asuv raadioteleskoop (pildil) tõi tõestuse arusaamale, et sünni järel paisus universum ülikiiresti ning läbi selle voogasid gravitatsioonilised lained. Lisaks kumab horisondil kauaotsitud kõikehõlmav füüsikateooria. Foto: AFP/SCANPIX

Füüsikud ei ole olnud tagasihoidlikud. Aasta, kui mitte aastakümne kõige olulisem teadusavastus, erakordne saavutus, kindel Nobeli preemia – selliste sõnadega iseloomustavad nad uudist, millega tuli esmaspäeval välja raadioteleskoobi BICEP2 meeskond. Teleskoobiandmeist välja loetud Suure Paugu kaja annab meile võimaluse senisest palju põhjalikumalt uurida, kuidas kõik – tõepoolest kõik! – alguse sai.

Teaduskeeles väljendatuna tuvastasid teadlased kosmilise reliktkiirguse B-mood-polarisatsiooni. Selle nähtuse kindlaks tegemisega lõid nad kolm kärbest ühe hoobiga: andsid kõige käegakatsutavama tõendi Albert Einsteini peaaegu sada aastat tagasi ennustatud gravitatsioonilainetele, mõne aastakümne tagusele universumi inflatsioonilise paisumise teooriale ning lõid võimaluse tuua ühe teooriakatuse alla kõik looduse neli fundamentaaljõudu. Leida tõestus kõigile kolmele arusaamale on pikka aega olnud füüsikute peamiste eesmärkide seas, kuna need selgitavad olemise alustalasid.

Seda, mis oli kõige alguses, me ei tea. Ei tea sedagi, kas teooriate küllusest hoolimata saamegi kunagi teada, sest pole enam kusagilt kinni haarata, millega mõtteid tõendada. Kõige algus kuulub hoomamatusse, kus isegi sõnal «enne» pole sisu, sest see on seotud ajaga, mis sündis alles koos universumiga. Valdava kosmoloogilise mudeli järgi – mida tunneme Suure Paugu nime all – oli universum sündides lõputult tihe ja kuum.