Tervishoiutudengid jäävad erialastipendiumiteta

Tartu tervishoiukõrgkooli tudengid infomessil. Foto: Liis Treimann

Tallinna ja Tartu tervishoiukõrgkoolid on pettunud, et haridusministeeriumi käivitatavast uuest nutika spetsialiseerumise erialastipendiumide programmist Primus jäävad täielikult välja arstiks ja õdedeks õppijad, ehkki ka nende juurdekasv peaks olema Eesti riigi prioriteet.

Haridus- ja teadusministeerium teavitas möödunud nädalal kõrgkoole plaanist hakata nutika spetsialiseerumise kasvualadega seotud õppekavadel maksma erialastipendiumeid.

Stipendiume soovitakse pakkuda füüsika, keemia, mitmete IT-erialade (IT süsteemide arendus, arvutitehnika, e-riigi tehnoloogiad, informaatika, äriinfotehnoloogia jt), matemaatika, kütuste tehnoloogia, toidutehnika, tehnotroonika, aga ka geenitehnoloogia, biomeditsiini jt erialade tudengitele.

«Tervishoiuvaldkonna erialad on programmist täiesti välja jäänud,» oli Tartu Tervishoiu kõrgkooli rektor Anneli Kannus nördinud.

«Määruses viidatakse, et erialastipendiume antakse riigile prioriteetsetes valdkondades. Tundub loogiline. Samas kui stipendiumide aluseks olevaid Arengufondi raporteid lugeda, räägitakse seal majanduse kasvu tagavatest valdkondadest. Minu küsimus on, kas riigile prioriteetne valdkond ei peaks olema ka tervishoid? Arvestades, et see on valdkond, kus meil juba täna valitseb tööjõupuudus, elanikkond vananeb – tegelikult oleks meil vaja tervishoiuteenustes nii ennetavaid kui vananemisest tulenevaid valdkondi pigem laiendada,» rääkis Kannus.

Kannus rõhutas, et ei vaidlusta seda, et välja toodud erialad võivadki järgmise paarikümne aasta jooksul Eestile majanduskasvu tuua, kuid leidis, et praegune nimekiri on liialt reaalteaduste poole kaldu. «Majanduskasv tuleb ju läbi inimeste. Inimestesse saaks panustada mitte ainult läbi hariduse, vaid ka tervise kaudu. Aga täna meil ei ole paljusid tervishoiuvaldkonna meetmeid võimalik rakendada, sest meil ei ole juba täna tööjõudu!» rääkis Kannus.

«Ma ei ole kuulnud, et geenitehnoloogidel oleks kehv konkurss, seal oleks suur väljalangevus või oleks neil inimesi puudu, küll aga ma kuulen, et õdesid on puudu ja leevenemise märke näha ei ole. Ma ei näe siin loogikat. Miks me räägime riigi prioriteetidest ainult majanduskasvu kontekstis?» imestas Kannus.

Kannus meenutas, et ka tasulise kõrghariduse ajal oli enamiku Primuse nimekirjas olevate erialade õppesse jätkunud maksujõulisi tasu eest õppivaid tudengeid, tervishoiukõrgkoolis aga selliseid pole. «Meil on alla 5 protsendi tasulisi üliõpilasi olnud läbi aastate. Puhtalt majanduslikel põhjustel loobub õppimast viis protsenti üliõpilastest, kes peavad lihtsalt minema tööle. Erialastipendiumid võiks aidata kõigepealt neid,» rõhutas rektor.

«Inimesed lähevad välismaale tööle, et oma õppelaenu kinni maksta. Võib-olla kui nad saaksid stipendiumi, ei oleks neil vaja õppelaenu võtta ega kipuks pärast Eestist ära,» arutles rektor.

«Siis lähebki medõde Soome tööle, sest ta ei tunne, et riik hooliks. See oleks märgilise tähendusega, kui kasvõi 20-30 protsenti tudengitest saaks erialastipendiumi,» arvas Kannus.

Ühe võimalusena tervishoiuvaldkondade erialadel ka stipendiume anda ilma ühtegi valdkonda maha kriipsutamata pakkusid tervishoiukõrgkoolide juhid välja selle, et mitte anda stipendiume samas valdkonnas eri astmetele - nii bakalaureuse kui magistrikraadi tasemel – vaid valida neist üks. Nii jääks raha ka stipendiumide tervishoiuvaldkonnale laiendamiseks.

Ministeerium: kriteeriumid annab Euroopa Liit

Haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Karin Jaanson selgitas, et erialastipendiumide valiku aluseks on puhtalt nutika spetsialiseerumise protsess. «See on OECD ja Euroopa Liidu koostöös valminud  metoodika, kuidas riigid peaksid endale välja valima prioriteetseid valdkondi, kus oma piiratud ressurssi kasutada. See on ka üheks EL tõukefondide kasutamise eeltingimuseks – raha antakse vaid sel juhul, kui selle metoodika alusel need erialad on välja valitud,» selgitas Jaanson.

Eestis valiti välja kasvuvaldkondadena info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tervisetehnoloogia ja –teenused ning ressursside efektiivsem kasutamine. Tema sõnul oli nutika spetsialiseerumise üks lähtepositsioon ka see, et mitte riik ei vali kasvuvaldkondi välja, vaid tähtsal kohal on ettevõtjad, kes kasu saavad.

«Seega ma võin öelda, et riigi seisukohalt on tervishoid kindlasti prioriteetne, aga selle taustalt, milleks stipendiumid ette nähtud on – et majanduskasvu toetada – jäävad tervishoiuvaldkonnad sellest programmist välja.»

Päriselt pole tema sõnul tegelikult ka tervishoid välja jäänud – näiteks on valikus TTÜst tervishoiutehnoloogia, biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika ning TÜst biomeditsiin.

Jaanson tõdes, et kuna tõukefondidest tulev raha on suunatud majanduse kasvule, ei ole praegu nähagi sellist programmi, mis oleks tervishoiuõdedele suunatud. «Meil on Euroopa Liidu poolt need raamid antud, millele me saame raha kulutada.»

Jaanson sõnul näitab aga riigi huvi tervishoiuvaldkonna vastu näiteks see, et nii Tartu kui Tallinna tervishoiukõrgkoolis on tulemuslepingutega suurendatud vastuvõttu kümne koha võrra.

-

Primuse erialastipendiumide pilootprojekt

* Programmis on erialastipendiumite piloteerimiseks vahendeid 1 miljon eurot

* see võimaldab maksta ühe õppeaasta jooksul stipendiume ca 620 üliõpilasele

* erialastipendiumi suuruseks on valitsuse määruse järgi kõrghariduse I ja II astmel 160 eurot kuus

* stipendiumi makstakse 10 kuud õppeaastas