Natuke nalja kulub nii tõsise teema puhul nagu rassism marjaks ära. Näiteks: Soome rassism võrsub meeste väikestest riistadest. Dome Karukoski just seda teeb – võtab oma filmis «Lõvisüda» («Leijonasydän») jutuks Soomes õilmitseva uusnatsismi ja üritab seda pehmel, mitte väga pretensioonikal ja häirival, kuid siiski tõsiseltvõetaval viisil rakendada peavoolufilmi vankri ette.
Tellijale
Karmid vennad need Soome uusnatsid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tulemus pole paha, mida tõestab ühelt poolt Soome kinolevist kogutud 200 000 vaatajat – populaarsuselt aasta kolmas kodumaine film –, teiselt poolt aga Karukoski sattumine nende kümne režissööri nimekirja, kelle käekäiku soovitab USA filmitööstuse ajakiri Variety tähelepanelikult jälgida. Esimese soomlasena, muide.