/nginx/o/2014/03/20/2905220t1h1420.jpg)
Poolas riigivisiidil viibiv president Toomas Hendrik Ilves mälestas täna Gdanskis Poola vabaduse eest langenuid ja külastas üliõpilaskorporatsiooni Polonia.
Ilves mälestas Poola vabaduse eest langenuid ja külastas üliõpilaskorporatsiooni Polonia
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Toomas Hendrik Ilves ja Evelin Ilves panid täna Gdanskis – «Solidaarsuse sünnilinnas» – pärja 1970. aasta vastuhakus tapetud tööliste memoriaalile, vahendas presidendi kantselei pressiesindaja.
Eesti riigipea külastas ka näitust «Tee vabadusele», mis kajastab vastupanu totalitaarsetele kommunistlikele režiimidele Euroopas.
«Gdansk tähendab 100 miljonile inimesele vabaduseiha ja teed demokraatiale,» ütles president Ilves.
Ta meenutas, et 1970ndatel ja 1980ndatel aastatel olid oma vabaduse eest võidelnud poolakad suuresti üksi, sest «paljud Euroopas ei tahtnud paati kõigutada».
«Täna oleme meie Euroopas need, kes vabaduse ja ühiste väärtuste nimel on valmis «paati kõigutama»,» kinnitas Eesti riigipea. «Vabaduse kadumise hind on kõrgem kui tuhat kuupmeetrit gaasi».
Kultuuriminister Urve Tiidus kinkis Teise maailmasõja muuseumile GULAGi Mordva vangilaagris valmistatud puidust kohvri, millega Eestist küüditatu tagasi koju tuli.
Ilves külastas Tartus asutatud Poola üliõpilaskorporatsiooni
President Ilves külastas Sopotis üliõpilaskorporatsiooni Polonia konventi. Korporacja Akademicka Konwent Polonia on vanim tegutsev Poola üliõpilaskorporatsioon, mille Poola üliõpilased asutasid Tartus 1828. aastal. 1919. aastal viidi oma tegevus üle Vilniusesse. Vilniuses tegutseti kuni 1939. aastani, hiljem eksiilis peamiselt Londonis ning alates 1998. aastast Gdańskis.
Polonia on korp! Fraternitas Estica sõprusorganisatsioon.
Tartu Ülikoolis astusid Polonia liikmeteks president Komorowski vanaisa vanaisa Piotr Komorowski ning tema vennad Antoni ja Wiktor ning nende lellepoeg Jan Komorowski.
Aastatel 1802-1918 õppis Tartu Ülikoolis mitu tuhat poola üliõpilast, nende arv Vene keisririigi ainsas saksakeelses ülikoolis hakkas kiiresti kasvama pärast Varssavi ja Vilniuse ülikooli sulgemist 1830-1831 Poola ülestõusu järel. Üliõpilasi tuli Tartusse nii Poola kuningriigist kui ka Venemaa läänekubermangudest – Leedust, Valgevenest ja Paremkalda-Ukrainast. Varssavi Ülikooli taasavamine 1857-1862 tõi kaasa poola üliõpilaste arvu vähenemise, kuid see hakkas uuesti kasvama pärast Varssavi Ülikooli venestamist 1869-1870. Poola üliõpilased jätkasid õpinguid Tartu Ülikoolis ka pärast ülikooli venestamist 1890. aastate alguses. Üks nende hulgas oli hilisem Poola pagulasvalitsuse esimene president Władysław Raczkiewicz, kes lõpetas 1911. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Omaette rühma enamasti katoliiklastest poola tudengite seas moodustasid usuteaduse üliõpilased, kellest hiljem said Poola ja Leedu protestantlike koguduste pastorid.
President Ilves külastas Gdanskis ka teadus- ja tehnoloogiaparki, mis koondab üle saja innovaatilise ettevõtte.