Põhjamaade Nõukogu president Karin Åström ja asepresident Hans Wallmark külastavad kiirkorras Eestit, teisi Balti riike ja Poolat, et pakkuda neile toetust seoses pingelise olukorraga Ukrainas.
Põhjamaade Nõukogu juhid tulevad Ukraina tõttu toetusvisiidile Eestisse
Åström ja Wallmark külastavad täna ja homme Vilniust ja Varssavit. Riiat ja Tallinna külastavad nad esmaspäeval, 24. märtsil. Nõukogu presidendil ja asepresidendil on plaanis kohtuda Balti Assamblee presiidiumi esimeeste ja väliskomisjonide esimeestega. Varssavis kohtuvad nad Senati marssaliga.
Ukraina sündmuste tõttu tühistasid Põhjamaade Nõukogu juhid käesolevaks nädalaks kavandatud visiidi Murmanskisse.
Åström ja Wallmark kutsuvad Venemaa Föderatsiooni üles astuma samme pingelise olukorra leevendamiseks Ukrainas: «Otsus korraldada Krimmis ebaseaduslik referendum Venemaa Föderatsiooniga ühinemise küsimuses on Ukraina põhiseaduse vastane ja vastuvõetamatu. Kutsume Venemaa Föderatsiooni üles astuma kiireid samme, et leevendada pingelist olukorda, mis võiks põhjustada uue Külma sõja Euroopas.»
Nõukogu toetab ühtlasi 6.-7. märtsil Narvas kohtunud Põhjamaade, Balti riikide ja Visegradi riikide välisministrite ühisavaldust, mis mõistis hukka Ukraina solidaarsuse ja territoriaalse ühtsuse rikkumise ning nõudis Vene Föderatsiooni vägede kohest tagasi tõmbumist Ukrainast.
Jaanuari lõpus mõistsid Põhjamaade Nõukogu president Karin Åström ja Balti Assamblee president Laine Randjärv ühisavalduses hukka jõu ja vägivalla kasutamise Kiievis.
1952. aastal asutatud Põhjamaade Nõukogu on ametlik Põhjamaade parlamentide vaheline koostöö vorm, millel on kokku 87 liiget kõigist viiest Põhjamaast ja kolmest autonoomsest piirkonnast – Ahvenamaalt, Fääri saartelt ja Gröönimaalt.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu asutati ametlikuks valitsustevaheliseks koostööks 1971. aastal. Toetamaks Balti riike avas Põhjamaade Ministrite Nõukogu kontorid Eestis, Lätis ja Leedus 1991. aasta kevadel.