Doktorant seab inglise keele riigieksami suulise osa tulemused kahtluse alla

Abituriendid lõpukirjandi kirjutamisel. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Reegleid mittejärgivate õpetajate tõttu ei peegelda inglise keele riigieksami suulise osa hinded õpilaste tegelikku taset, väidab Ene Alas homme Tallinna Ülikoolis kaitstavas doktoriväitekirjas.

Alas väidab, et inglise keele riigieksam võimaldab küll õpilaste keelepädevust usaldusväärselt hinnata, kuid kõige enam ohustab valiidsust suulise osaoskuse test.

Nimelt saadi vähemalt osa suulise keelepädevuse intervjuude tulemustest olukorras, kus eksamineerijad tunnistasid, et muutsid teadlikult eksamineerimistingimusi, sõltuvalt enda hinnangust olukorrale.

Väitekirja autori sõnul järgib vaid 20 protsenti eksamineerijatest intervjueerijatele sätestatud käsikirja muutmata kujul. Suurem osa kaldub käsikirjast kõrvale, vähendades nii antud eksamiosa valiidsust ning jättes seeläbi tagamata kõikide eksamisooritajate jaoks ühesugused tingimused.

Uuringute võrdlemisel ilmnes märgatav erinevus selle vahel, kuidas intervjueerijad oma tegevust tajuvad ja kuidas tegelikult intervjuusid läbi viies käituvad.

Soov aidata eksamitegijat

Lisaks esinevad Alase sõnul eksamineerija kõrvalekaldumistes seaduspärasused, mis näisid tulenevat puudulikust käsikirjatundmisest, püüdest varieerida tüütuseni korduvat eksami protseduuri või soovist aidata eksamisooritajat.

Samas väidab Alas, et praegune inglise keele riigieksam võimaldab õpilaste keelepädevuse usaldusväärset hindamist.

Alase töö peaeesmärk on uurida, milliseid muudatusi on inglise keele riigieksamis kui keelepädevustestis tehtud alates selle sisseviimisest proovieksamina 1995. aastal.

Ene Alase doktoritöö «Suulise keelepädevustesti eksamineerija inglise keele riigieksami valiidsuse määrajana» avalik kaitsmine toimub Tallinna Ülikoolis homme.