/nginx/o/2012/09/26/1340716t1h58d7.jpg)
Riigikohus tunnistas täna õiguskantsleri taotlusel põhiseadusvastaseks ja kehtetuks sätted, mis ei näe ette tõhusat ja sõltumatut kontrolli selle üle, kas inimese teavitamata jätmine tema õigusi puudutavast jälitustoimingust on põhjendatud.
Riigikohus: jälitustoimingust teavitamata jätmise üle puudub tõhus kontroll
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jälitustoimingutega kogub riik salaja isikuandmeid, mida hiljem kasutab ja säilitab. Selline tegevus võib riivata erinevaid põhiseaduses tagatud õigusi ja vabadusi, eelkõige inimese perekonna- ja eraelu puutumatust, ning kuni isikuandmeid pole hävitatud, võib selline põhiõiguste riive jätkuda aastaid. Kuna jälitustoimingutega sekkutakse tugevasti inimese põhiõigustesse, on eriti oluline, et seadusandja kehtestaks reeglid, mis tagaks, et sekkumine ei oleks ülemäärane, teatas riigikohus.
Üheks garantiiks riigi ülemäärase sekkumise vastu on põhiseaduses tagatud igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Jälitustegevuse varjatud iseloomu tõttu ei ole inimene enamasti aga teadlik, et tema põhiõigusi riivatakse, ning nii on praktiliselt välistatud tema võimalus pöörduda kohtusse, kes kontrolliks, kas jälitustoiming oli seadusega kooskõlas. Riigikohtu teatel on jälitustoimingust teadasaamine seetõttu põhiõiguste kaitse seisukohalt äärmiselt oluline.
Kriminaalmenetluse seadustik näeb alates 2004. aasta 1. juulist ette kohustuse teavitada jälitustoimingust viivitamatult inimesi, kelle põhiõigusi see toiming riivab. Seaduses sätestati toona ka juhud, mil võis jätta toimingust teavitamata, näiteks kui see seab ohtu teise inimese õigused või kahjustab jälitustegevust või kriminaalmenetlust. Teavitamata jätmine võis aga olla üksnes tingimuslik - see oli lubatud seni, kuni teavitamata jätmise põhjus ära langes.
Alates 2013. aastast näeb seadus ette, et prokuratuur ja kohus peavad perioodiliselt hindama, kas jälitustoimingust teavitamata jätmise põhjus on endiselt olemas. Selline järelevalve on ette nähtud aga üksnes siis, kui jälitustoimingu tegemise luba lõppes pärast 2013. aasta 1. jaanuari. Jälitustoimingutele, mille luba lõppes enne seda, järelevalve ei laiene - selle välistab kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 251 lõige 2.
Selle sätte tunnistaski riigikohus tänase otsusega põhiseadusvastaseks ja kehtetuks, märkides, et enne 2013. aasta 1. jaanuari lõppenud loa alusel tehtud jälitustoimingutest teavitamata jätmise üle puudub tõhus ja sõltumatu kontroll. Otsuse jõustumise lükkas kohus kuue kuu võrra edasi, et riigikogu saaks kehtestada põhiseaduspärase regulatsiooni.
Õiguskantsler Indrek Teder pöördus esimest korda riigikohtu poole juba eelmise aasta alguses, olles seisukohal, et vastavad sätted, mis välistavad kohtuliku kontrolli enne 2013. aastat lõppenud jälituslubade alusel tehtud jälitustoimingust teavitamise edasilükkamise üle, on põhiseadusega vastuolus. Mullu mais asus riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium aga seisukohale, et taotlus ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses lubatav, ning jättis selle läbi vaatamata.
Uuesti pöördus õiguskantsler riigikohtusse septembris, kui oli eelnevalt teinud riigikogule seaduses ette nähtud ettepaneku viia riigikohtus vaidlustatud säte põhiseadusega kooskõlla. Võimuliidu vastuseisu tõttu ei leidnud ettepanek toona riigikogus toetust.