/nginx/o/2014/03/19/2902414t1h2062.jpg)
Viis aastat kestnud rekonstrueerimistööd on jõudmas lõpusirgele ning piirkonna elanikud saavad tänapäeva nõuetele vastava ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemid.
Pärnu Kesklinna, Ülejõe ja Rääma linnaosade elanikud saavad tänapäevase ühisveevärgi ja kanalisatsiooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
AS Pärnu Vesi esindaja Jaanus Venti sõnul jõuab tervisele ohutu ja kõrgetele kvaliteedinõuetele vastav joogivesi nüüd 1550 inimeseni. «Samuti on tagatud pidev veevarustussüsteemi toimimine stabiilse rõhu ja väikeste veekadudega,» ütleb ta. Rekonstrueerimistööde üheks eesmärgiks oligi vähendada veekadusid, mis senise 19% asemel on nüüd loodetud 16%. «Kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimisel on peamisteks eesmärkideks kindlustada lisanduvale 2940 kanalisatsiooniteenuse tarbijale kanalisatsiooniga liitumine,» selgitab Vent. Tähtis on ka keskkonnariskide minimeerimine. Tööde käigus likvideeriti reovee juhtimine Pärnu jõkke, mis parandab Pärnu lahe kvaliteeti. Põhjavee reostust vähendab kanalisatsioonisüsteemides infiltratsiooni vähendamine 76 protsendilt 40 protsendile.
Rekonstrueerimistööde kogumaksumuseks on 24,8 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 17,1 mln eurot ja AS Pärnu Vesi omaosalus 7,7 mln eurot. Kuluka projekti käigus muudeti suur osa kanalisatsioonist lahkvoolseks, ehk paigaldati eraldi torustikud reo- ja sademeveele. See tagab reoveepuhasti parema efektiivsuse ja vähendab ettevõtte kulusid.
Projekti ehitustööd valmisid põhiosas 2013. aasta lõpuks ja selleks ajaks rajati ja rekonstrueeriti kokku üle 50 km veetorustikku, 65 km reoveekanalisatsioonitorustikku ning 40 km sademeveetorustikku. Lisaks on kapitaalselt rekonstrueeritud Mere puiestee reovee peapumpla ning rajatud üheksa uut lokaalset kanalisatsioonipumplat. Torustike hooldustöödeks on projekti raames soetatud kaks survepesuautot.
Kõik tööd ei ole veel siiski tehtud. «Käesoleva aasta suve jooksul rajatakse viimased 4,6 km torustikke Liiva, Suur-Veski, Koidu ja Väike-Veski tänavate piirkonnas ning alles siis saab suurprojektile joone alla tõmmata,» tõdeb Jaanus Venti. Ehitustöödega alustatakse eeldatavasti aprilli jooksul ning tööd lõppevad hiljemalt septembris.
Teostatud projekt on hea näide selle kohta, kuidas edukalt kasutada Euroopa Liidu struktuuritoetusi elukeskkonna parandamiseks. Sellest projektist on saanud otsest kasu nii kohalikud elanikud kui ka Pärnu linna maine külaliste seas.
Euroopa Liidu regionaalpoliitika põhieesmärk ongi tasakaalustada ja ühtlustada liikmesriikide arengut. Ühtekuuluvusfond (ÜF) pakub toetust ainult sellistele liikmesriikidele, mille rahvuslik kogutoodang on väiksem kui 90% Euroopa Liidu keskmisest. Ühtekuuluvusfondist saavad toetust mahukad keskkonna- ja infrastruktuuriprojektid. Keskkonnasektoris on prioriteetideks veevarustuse tagamine, reovee ärajuhtimine ja puhastamine ning jäätmekäitluse infrastruktuuri uuendamine.