/nginx/o/2014/03/18/2902036t1hece7.jpg)
USA kaalub roteeruvate Ameerika vägede saatmist Balti regiooni sammuna NATO liitlaste kollektiivkaitse tugevdamiseks Venemaa agressiooni vastu, ütles täna USA asepresident Joe Biden.
Biden: USA kaalub roteeruvate vägede saatmist Balti regiooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bideni sõnul võivad väed viia läbi maa- ja mereväeõppusi ja osaleda väljaõppemissioonidel. Samuti töötavad liitlased tema sõnul selle nimel, et tugevdada õhuturbemissiooni Balti riikides.
Varssavis Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvesega kohtunud Bideni sõnul on roteeruvad väed üks paljudest sammudest, mida USA kaalub NATO tugevdamiseks.
Biden: USA seisab vankumatult NATO liitlaste taga
Ilves: ilmne on vajadus leida püsivaid ja kestlikke lahendusi, mis oluliselt suurendaksid USA ja kogu NATO kohalolekut Balti piirkonnas.
Kollektiivkaitse ei näita mitte ainult NATO tahet, vaid ka organisatsiooni võimekust kaitsta oma liitlasi kõigi ohtude eest, kinnitasid Eesti riigipea ja USA asepresident presidendi kantselei teatel tänasel kohtumisel.
Ameerika Ühendriigid seisavad vankumatult kõigi NATO liitlaste taga, kinnitas USA asepresident Joe Biden. «Artikkel 5 on puutumatu,» lisas ta.
«Ilmne on vajadus leida püsivaid ja kestlikke lahendusi, mis oluliselt suurendaksid USA ja kogu NATO kohalolekut Balti piirkonnas,» ütles president Ilves.
Ta tõi solidaarsuse rõhutamise ja kollektiivkaitse tõhustamise näideteks 6. märtsil Leedus maandunud kuus Ameerika Ühendriikide hävituslennukit F-15, mis on lisajõud NATO õhuturbemissioonile Balti riikides ning samuti Ühendkuningriigi otsust anda aprilli lõpust Balti õhuruumi valvamisse täiendavalt oma Typhoon-hävitajaid.
Ilves: Venemaa rikkus kõiki rahvusvahelise õiguse reegleid
Presidendi kantselei teatel kinnitas president Ilves tänasel kohtumisel, et Mitte Krimm ei ole kaotatud, vaid Venemaa on pärast agressiooni Ukrainas kaotanud oma senised suhted demokraatlike riikidega.
«Venemaa rikkus kõiki rahvusvahelise õiguse kirjutatud ja kirjutamata reegleid, millel püsib riikidevaheline läbikäimine, paiskas senised suhted Läänega aastakümned ajas tagasi, halvendades julgeolekuolukorda kogu Euroopas,» tõdes Eesti riigipea.
On aeg üle vaadata Lääne ja Venemaa suhted, ütles nii president Ilves kui asepresident Biden, kinnitades, et Venemaa agressioon Ukrainas ning Krimmi libareferendumi toetamine, koos oma sõjaväelaste kohaloleku ja Vene passide jagamisega, toovad paratamatult kaasa NATO ja Euroopa Liidu liikmesmaade vastusammud.
«Nüüd peavad demokraatlikud riigid tõestama, et meis on otsustavust vastata neile, kes asendavad diplomaatia soomukitega ja läbirääkimised sõjalise survega. Euroopa Liit ja USA on esimesed sanktsioonid kokku leppinud,» sõnas president Ilves. Ta pidas oluliseks Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide ühtset, kooskõlastatud ja mõjusat tegutsemist täpsete sanktsioonide valikul.
«Meil tuleb tõsta oma ühised väärtused ja nende kaitsmine ettepoole kitsastest, sageli lühiajalistest majandushuvidest,» rõhutas Eesti riigipea.
President Ilves ja asepresident Biden rõhutasid mõlemad, et praegu pole aeg rääkida NATO liitlaste pealinnades kaitsekulutuste vähendamisest ning 2 protenti riigikaitsele SKTst peab olema endiselt kõigi eesmärgiks.
Eesti riigipea ja USA asepresident pidasid oluliseks demokraatlike riikide jätkuvat ja nähtavat toetust Ukraina, Moldova ja Gruusia reformipüüdlustele.
«Igakülgne, läbimõeldud ja tõhus koostöö nende Euroopale lähenemise valinud maadega aitab leevendada praegust julgeolekukriisi ning lisab kindlustunnet kogu Euroopale,« ütles president Ilves.
Ta lisas ka, et Ida-Ukrainasse tuleb saata kiiresti rahvusvahelised vaatlejad.
«Laiemalt aga vajab Ukraina Euroopa Liidu ja NATO poliitilist ja majanduslikku tuge, et tõusta demokraatlikuks, ühtseks ja majanduslikult edukaks riigiks,« ütles president Ilves.