Riigi peaprokurör Norman Aas pöördus Vaarmanni osas Tederi poole 21. ning Toobali ja Laasi osas 26. veebruaril, kuna parlamendisaadikuid saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul ning riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
Seaduse kohaselt peab õiguskantsler kuu aja jooksul otsustama, kas teha riigikogule ettepanek anda saadikukaitse võtmiseks nõusolek või taotlus prokuratuurile tagastada. Õiguskantsleri kantseleist kinnitati Postimehele, et Teder teeb otsuse neljapäeval.
Seadus näeb ette, et enne seisukoha võtmist on õiguskantsleril õigus tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega, samas ei saa ta kontrollida ega hinnata kogutud tõendeid ega võtta kahtlustatavate süü olemasolu ja selle tõendatuse osas seisukohta.
Kui õiguskantsler otsustab ettepaneku parlamendile saata, võtab riigikogu selle arutlusele esimesel võimalusel, kuulates ära õiguskantsleri ettekande ning otsustades hääletusel, kas süüdistusakti koostamisega nõustuda. Nõusoleku andmiseks peab selle poolt olema vähemalt 51 riigikogu liiget.
Riigiprokuratuur soovib esitada Toobalile ja Laasile süüdistuse eraviisilisele jälitustegevusele ja sõnumisaladuse rikkumisele kihutamises ehk selles, et nad kallutasid Ivor Onksioni ebaseaduslikult sisenema Hannes Rummi meilikontole ja edastama neile seal olevaid e-kirju. Meilikontole sisenemise ning e-kirjadega tutvumise ja nende edastamise tõttu on samas kriminaalasjas kahtlustatav ka Onksion.
Samuti soovib prokuratuur esitada Toobalile süüdistuse dokumendi võltsimises, sest kahtlustuse kohaselt võltsis ta viit Keskerakonna kassa sissetuleku orderit, mis kajastavad kokku 11 030,28 euro ulatuses sularahaannetusi, mida tegelikult ei tehtud. Lisaks on Toobali kui erakonna juhtivtöötaja ja pädeva esindaja tegevusega seoses kahtlustatav juriidilise isikuna Keskerakond.