/nginx/o/2013/10/04/2462459t1h132a.jpg)
Õiguskantsler Indrek Tederi hinnangul vajab politseinike hädakaitse seadustes selgemat reguleerimist, kuna näiteks ei selgu kehtivast õigusest, kas politseinik võib relvaga sihtivat kurjategijat tõrjuda politseiauto uksega.
Teder tahab politseinike hädakaitse selgemat reguleerimist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teder esitas siseministrile märgukirja, milles palub kaaluda politsei ja piirivalve seadusesse politseiniku hädakaitset sätestava normi lisamist ning erivahendiks mitteoleva eseme enesekaitselisel eesmärgil kasutamise legaliseerimist.
Õiguskantsler uuris, kas kehtiv õigus näeb ette piisavad ja selged alused politseiniku enesekaitseks olukorras, kus tema elu ja tervis on teenistuskohustuste täitmisel ohustatud. Analüüs on ajendatud juhtumitest, kus politseinikud on kogenud tööülesandeid täites korrarikkujate tugevat vastupanu või arvulist ülekaalu. Näiteks mullu juunis Tartumaal toimunud intsident, kus väljakutsele reageerinud politseinikke rünnati puuhalgudega. Samuti meedias tähelepanu pälvinud situatsioon Viljandis, kus avalikku korda rikkunud umbes 15-liikmeline seltskond tungis kallale neljale politseinikule.
Tederi sõnul on selge, et politsei võimekus efektiivselt ülesandeid täita on suuresti seotud riigi ressurssidega, kuid tähtis on ka õiguskorra roll, mis loob raamistiku politseinikele teenistuskohustuste täitmisel tekkinud olukordade lahendamiseks. Seetõttu otsustas õiguskantsler uurida kehtivat õigust politseinike võimuvolituste ning elu- ja tervisekaitse aspektist. Indrek Teder rõhutas, et sunnimeetmete kasutamisel on oluline õigusselgus, mis peab andma politseinikele kindluse oma tegevuse lubatavuse osas ja teisalt tagama ka politseinikku ründava isiku põhiõigused.
Teenistuskohustusi täitvale politseinikule laienev karistusõiguslik hädakaitse regulatsioon ei ole õiguskantsler Indrek Tederi hinnangul piisavalt selge.
«Iseäranis probleemne on ohtlikus situatsioonis selliste vahendite kasutamine, mis on küll ohtliku olukorra lahendamiseks eelduslikult sobivad, kuid mille kohaldamiseks politseinikele politsei ja piirivalve seadus selget luba ei anna,» selgitas Teder. Näiteks võiks olla tulirelvaga politseisõidukit sihtiva isiku poolt tekitatud ohu tõrjumiseks sobiv vahend politseisõiduki uks, kuid sellist olukorra lahendamist kehtiv õigus otsesõnu toetada ei pruugi.
Teder pakub ettepanekus välja kaks üksteist mittevälistavat viisi kehtivate õigusnormide täiendamiseks, et tagada politseinikele selgemad võimalused enda elu ja tervise kaitseks. Ühe lahendusena näeb õiguskantsler politsei- ja piirivalveameti senise praktika laiaulatuslikku analüüsi, et jõuda arusaamani, millises osas kehtiv politsei ja piirivalve seadus ametniku elu ja kehalise puutumatuse kaitset ei taga ning vajaks seetõttu täiendamist.
Teisalt on õiguskantsleri sõnul mõistetav, et seadusandja ei saa ette näha kõiki politseitöös tõusetuvaid võimalikke juhtumeid, kuid riigil on vajalik astuda samme selleks, et ametnikel oleks võimalik töötada tõhusalt ning vajadusel kaitsta oma elu ja tervist lubataval viisil. Seetõttu võib lahenduseks kujuneda teine variant, mis ei eelda seadusandjalt kõikide politseitöös tekkivate situatsioonide aimamist. Nimelt võimalus märkida üheselt õiguskorras, et vahetu sunni volitused ei välista ametniku enesekaitsetegevust või päästetoimingut karistusõigusliku hädakaitse tähenduses.