/nginx/o/2010/02/02/305776t1hc68c.jpg)
Tallinna Tehnikaülikooli rektori Peep Sürje sõnul on nõrga lõputöö puhul võrdselt süüdi nii tudeng ise kui ka juhendajad, kes peavad vahel konveiermeetodil tudengite töid läbi vaatama.
Sürje: konveiermeetordil bakalaureuseõpe ei lase juhendajail süveneda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sürje märkis, et TTÜ-s võeti mullu juunis vastu ülikooli lõpetamise kord, kus mängureeglid väga täpselt fikseeriti, et äpardusi vältida.
Sellegipoolest juhtub tehnikaülikoolis vahel, et töö kaitsmisel läbi kukub. «Seda ei juhtu doktoritöö kaitsmisel, sest seal on eelkaitsmised. Bakalaureusetöid, mis on massilised, ei jõua keegi üksipulgi läbi hekseldada, kuigi korras on öeldud, et kõik tööd peavad olema komisjoni liikmete poolt enne läbi loetud ja grammatikavead ja lapsused tööst kõrvaldatud,» sõnas Sürje.
«Nõrgal tööl on näiteks ülesande püstitus ja töö arendus keeleliselt nõrk - seda on veel lihtne korrigeerida. Doktoritöö puhul on nõrkuseks uue idee puudumine,» tõi ta esile.
«Üks põhjus on see, et tehnikatudengite kõnepruuk on veidike kiduram kui humanitaaridel, nende mõte töötab teistmoodi, matemaatiliste võrrandite ja reaalaineliste kriteeriumide baasil, nii et nende keelekäsitlus on konarlikum,» arutles tehnikaülikooli rektor.
Ta lisas, et bakalaureuse tööde puhul väga kõrget taset teaduslikku taset ei eeldatagi, kuid magistritööde puhul on tulnud ette, et komisjoni ei rahulda töö tulemus või järelduste põhjendatus.
Sürje sõnas, et igal tööl on küll juhendaja, kuid võib juhtuda, et konveiermeetodil mitme tudengi juhendamisel satuvad ka apsud sisse, kuid see on kindlasti suur erand.
«Ma arvan, et võrdsed süüdlased on nii juhendaja, kes peaks probleemi püstituse ja lahenduse vastavuse eest vastutama, kui ka äpardunud töö tegija ise, sest ega juhendaja saa kõike ära teha,» arutles rektor.
«Massihariduse puhul ongi mure, et on erialasid, kus on palju tudengeid ja õppejõul on mitu bakalaureusetööd juhendada, siis on raske kõigiga süvendatult tööd teha. Selleks oleme püüdnud väljastpoolt ülikooli haarata juhendajaid, aga neid pole majanduslikult lihtne stimuleerida,» sõnas Sürje.
Tema sõnul tagavad parema töö eluga seotud teemad, mille probleemipüstitus ja andmestik tuleb konkreetsest ettevõttest ning tulemus pakub praktilisi lahendusi.
TTÜ õppeprorektor Jakob Kübarsepp lisas, et kaitsmiseni jõudva lõputöö kvaliteedi tagab üliõpilase, juhendaja, magistritöö puhul ka retsensendi ning kaitsmiskomisjoni vastutustundlik töö. «Eelkõige vastutab lõputöö taseme eest juhendaja, kuid on oluline, et tööle annaksid hinnangu ka retsensent ning kaitsmiskomisjoni esimees ja liikmed,» märkis ta.
Kübarsepp lisas, et head juhendajad on üliõpilaste hulgas kõrgelt hinnatud ja vahel on sellised õppejõud ka üle koormatud. «Juhendamise kvaliteet on võimalik tagada, kui juhendatavate tööde arv ei ületa viit ühe semestri jooksul,» leidis ta.