Euroopa Komisjoni värskest uuringust selgus, et nii õpitavate ainete valikul kui ka õpitulemustes on soolised erinevused visad kaduma ning et poliitika ja projektid on enamasti suunatud vaid naistele.
Soolised stereotüübid ei kipu haridusest kaduma
Naised on üliõpilaste ja kõrgkoolilõpetajate seas ülekaalus ning nad domineerivad hariduse, tervishoiu ja hoolekande ning humanitaar- ja kunstierialadel. Mehed seevastu domineerivad inseneriteadustes, tööstus- ja ehituserialadel, selgus uuringust.
Ehkki tütarlapsed saavad koolis üldiselt paremini hakkama kui poisid, on poiste kehva edasijõudmisega tegelemine poliitiliseks prioriteediks seatud vaid üksikutes riikides – näiteks flaami kogukonnas Belgias, Iirimaal ja Inglismaal.
Veelgi vähem on neid riike, kus on sisse seatud eriprogrammid poiste lugemisoskuse ning tüdrukute matemaatika ja loodusteaduste tulemuste parandamiseks – seda on tehtud Austrias ja Inglismaal.
Hariduse eest vastutava Euroopa Komisjoni voliniku Androulla Vassiliou sõnul on seos soo ja haridustaseme vahel viimase 50 aasta jooksul oluliselt muutunud, erinevused ilmnevad nüüd keerukamal kujul.
«Enamik lõpetajaid on tütarlapsed ja enamik väljalangejaid poisid – need seigad tuleb meil soolise võrdõiguslikkuse poliitikas aluseks võtta,» ütles Vassiliou.
Euroopa Komisjon astub haridusalase soolise ebavõrdsuse vastu samme nii poliitikaalase koostöö julgustamise kui ka rahastamisprogrammide kaudu. Võitlus sotsiaalse tõrjutuse ja soolise ebavõrdsuse vastu on üks olulisemaid kriteeriume rahalise toetuse andmisel rahvusvahelistele haridusprojektidele ja partnerlustele elukestva õppe programmi kaudu.
Enamikul Euroopa riikidest on haridusalane soolise võrdõiguslikkuse poliitika juba olemas või kavas välja töötada. Selle poliitika eesmärk on muuta traditsioonilisi soorolle ja stereotüüpe ning suurendada naiste esindatust otsustusorganites, astuda vastu soopõhistele saavutusmudelitele ja võidelda soolise diskrimineerimise vastu koolides.