/nginx/o/2014/03/05/2876144t1h6e9b.jpg)
Välisminister Urmas Paet ütles tänasel Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel Brüsselis, et Süüria kodusõda ja humanitaarkatastroof ei tohi jääda Ukraina ja teiste uute konfliktide juures tagaplaanile.
Paet: Süüria kodusõda ei tohi teiste kriiside kõrval unustusse vajuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Hädavajalik on jätkata jõupingutusi Süüria konflikti lõpetamiseks ning naaberriikide stabiilsuse ja julgeolekuolukorra tagamiseks,» lisas ta.
Paeti sõnul on kahetsusväärne, et Genf II rahukonverentsil ei saavutatud oodatud tulemusi ega astutud osapoolte vahel samme lähemale konflikti poliitilisele lahendusele. Humanitaarkriis Süürias laieneb, olles nõudnud tänaseks juba üle 140 000 inimelu ning abi vajab üle 9,3 miljoni inimese. «ÜRO Julgeolekunõukogus 22. veerbruaril ühehäälselt vastu võetud humanitaarabi resolutsioon, milles kutsutakse üles võimaldama humanitaarjuurdepääs kõigile abivajajatele, tuleb kiirelt ja täies ulatuses ellu rakendada,» ütles Paet.
Euroopa Liidu välisministrite hinangul on humanitaarolukord kõige katastroofilisem Damaskuse, Aleppo ja Homsi piirkonnas. ÜRO lastefondi (UNICEF) värske aruande kohaselt on kriisist mõjutatud üle 5,5 miljoni lapse. Paeti sõnul aitas Eesti veebruaris UNICEFi kaudu Süüria pagulaslaste hariduse jätkamist Liibanonis 100 000 euroga ning ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti (UNHCR) kaudu Süüria pagulasi Jordaanias samuti 100 000 euroga. 2013. aasta detsembris toetas Eesti 100 000 euroga Maailma Terviseorganisatsiooni tegevust lastehalvatuse leviku tõkestamiseks Süürias ning regioonis laiemalt.
Rääkides Süüria keemiarelvade hävitamisest, on Euroopa Liidu välispoliitikajuhid mures protsessi venimise pärast, ent avaldasid lootust, et peetakse kinni lõplikest tähtaegadest, mille kohaselt tuleb riigi keemiarelvavarud hävitada käesoleva aasta 30. juuniks. Paeti sõnul on positiivne, et kuigi kõik keemiarelvad ei ole hetkeks küll hävitatud, ei ole Süürial enam keemiarelvade kasutamise ega ehitamise võimekust.
ELi välisministrid avaldasid lootust, et pärast ligi kümmet kuud kestnud ummikseisu ning lõpuks 15. veebruaril moodustatud Liibanoni valitsus suudab ohjata keerulist julgeolekuolukorda riigis, kus on ligi miljon pagulast, pidurdades konflikti edasist levimist.
Iraagist kõneldes olid ELi välispoliitikajuhid mures süveneva vägivalla ja halveneva julgeolekuolukorra pärast ning rõhutasid 30. aprillil toimuvate üldvalimiste olulisust Iraagi arengu jaoks.