/nginx/o/2010/01/14/296615t1h0512.jpg)
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas annab täna riigikogu majanduskomisjonile ülevaate, millised hariduspoliitilised eesmärgid ja sammud aitavad vähendada tööpuudust ja muuta ühiskonna majandusstruktuuri.
Lukas: sammud hariduspoliitikas aitavad tööpuudust vähendada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõige parem majanduspoliitka on hariduspoliitika,» ütles minister Lukas. «On hea meel märgata, et tööpuuduse vähenemisele on kindlasti kaasa aidanud ka haridusalased sammud, mis on vilja kandnud nii täiskasvanute enesetäiendamisel kui ka kutseõppe populaarsuse tõusul.»
Strateegias Euroopa 2020 on üks viiest esimesest eesmärgist koolist väljalangevuse vähendamine ning korraliku kutsekvalifikatsiooniga inimeste osakaalu suurendamine.
Koolist väljalangevus väheneb
Haridusministeeriumi andmetel on koolist väljalangevuse vähendamisel juba tehtud edusamme - eelmisel (2008/2009) õppeaastal langes põhikoolist välja 398 õpilast ehk keskmiselt 0,3 protsenti õpilaste arvust. Veel kolm aastat varem (2005/2006 õppeaastal) oli väljalangejaid 946.
Väljalangevuse vähenemist on mõjutanud kindlasti tähelepanu pööramine probleemsetele lastele, erinevate tugimeetmete rakendamine, õpetajate individuaalne töö õpilastega ning kõikidesse maakondadesse rajatud õppenõustamiskeskused.
Uusi viise väljalangevuse vähendamiseks lisab juba nimetatule praegu riigikogu menetluses olev põhikooli- ja gümnaasiumiseadus – nii pakub õppekava õpilastele tulevikus paindlikumaid ja loomingulisemaid võimalusi ning vanematele laste koolikäimise eest suurema vastutuse panemine aitab koolide tööle kaasa.
Täiskasvanud kooli
Jätkatakse ka pingutusi täiskasvanute haridusellu toomisel. Eelmisel aastal õppis 10 protsenti 25- kuni 64-aastastest inimestest ja kahes viimases kvartalis ületas täiskasvanud õppijate hulk 12 protsendi piiri. Vaid mõni aasta tagasi osales elukestvas õppes üksnes kuus kuni seitse protsenti täiskasvanutest.
Suurenema on hakanud kutsehariduse tähtsus, seda nii noorte kui ka täiskasvanute seas. Tööturu vaatenurgast on see eriti oluline, sest Eestis töötuna arvelevõetud isikutest on pooled vaid põhi- või keskharidusega ning neil pole erialast ettevalmistust.
Noorte seas on kutsehariduse populaarsuse tõus eriti märgatav gümnaasiumilõpetajate seas. Erinevalt varasematest aastatest saab ametit õppida ka inimene, kellel veel põhiharidus lõpetamata. Oma osa kutsehariduse tõusule lisavad korda tehtud koolid.