Tallinna Raekojas tähistati reedel emakeelepäeva - linnavolikogu esimees Toomas Vitsut kutsus vastuvõtule pealinna koolide emakeeleõpetajad. Oma kõnes rõhutas Vitsut, et riigikeele õpe peaks valmistama rõõmu nii eesti kui ka vene lastele. Kaunist keelt tõid luule-ja laulukavas kuuldavale linnateatri näitleja Sandra Uusberg ja Kristjan Üksküla.
Õpetaja: noorte sõnavara kahaneb
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuidas on tänapäeva koolis lugemisoskusega? «Klassis leidub küll neid, kes loevad ning innustavad oma eeskujuga ka teisi. Ettelugemine on samuti hinnas,» rääkis Tallinna Kristiine gümnaasiumi õpetaja Helmi Kelle. Siiski on õpetaja hinnangul lausestus lihtsamaks muutunud ning liitlausetest on noortel tihti raske aru saada. «Seda ei saa õpilastele aga pahaks panna, sest kõik see tuleneb nende suhtluskanalitest. Samas on nad väga terased, püüavad infot kiirelt,» rääkis ta. Probleeme tekitab õpetaja hinnangul aga väike sõnavara, mis võib mõnel juhul olla koguni väiksem kui võõrkeeleõpingutel nõutav 5000 sõna.
Tema kolleeg Piret Vahtra täiendab, et fraseologismidega on noortel samuti raske toime tulla. «Küsisin kord üheteistkümnenda klassi õpilastelt, et mida tähendab ütlus: hundid söönud, lambad terved. Pika vaikuse järel vastas üks õpilane: taimetoitlast?» rääkis ta. «Sõnamängud, vanasõnad ja kõnekäänud on õpilastele täiesti võõraks jäänud,» nentis õpetaja. «Mõnikord on õpilastel ka mõnest sõnast aru saada - ei mõisteta näiteks, mida lähendab lembus,» tõi Kelle näite.
Õpetajate hinnangul tingub olukorra asjaolu, et lugemus kodudes on väga madal ja veel olulisem - lastega ei räägita, ei arutleta. «See on uskumatu, kuidas lapsed tahavad õpetajaga rääkida, kui õpetajal vähegi selleks mahti,» vahendas Vahtra.