«Mida sa, kurat, vabandad siin pärast sitta sõitu!»

Nuttev Eveli Saue proovis pärast kehva etteastet Vancouveri olümpial ajakirjanikest mööda hiilida, kuid ebaõnnestunult. Foto: Raigo Pajula

«Kui võistlus läks korda ja meel rõõmus, lähed ajakirjanike ette kergel sammul ning pole mingit muret hõisata üht ja sama juttu kolm korda järjest. Kehva tulemuse korral aga vaatad, kuidas saaks minema hiilida. Venitad staadionilt lahkumist kui kummi, et äkki ajakirjanikud tüdivad ja lasevad jalga. Aga nad kurivaimud ju ei lase,» kirjeldab võistlusjärgseid kohtumisi meediaga endine laskesuusataja Eveli Saue.

Tulemus määrab, kas koridori – intervjuude tsooni, inglise keeli mixt zone’i –, mis suunab sportlase finišist vabadusse, ääristavad roosipõõsad või kaarnakari. Esmalt tuleb vastu Lembitu Kuuse ehk telemehed, seejärel raadiohääled ning viimasena kamp leheneegreid – kõik nõuavad oma. Nõuavad vastuseid, et miks läks nii, mitte naa, ja et kuidas tunne on.

«Sportlane seab enne võistlust eesmärgi ja kui finišis tablood vaadates on see täidetud või ületatud, pole probleemi ajakirjanike ette minna,» selgitab ekssuusataja Priit Narusk. «Jutt jookseb, sa tead, millest rääkida. Ent kui oled sel päeval põruja ning ei mõista ka ise, miks, siis hakkadki laveerima.»