Õigusega üheks eestlaste rahvuslikuks uhkuseks peetaval laulupeol on keskmiselt 25 000 lauljat. Laul liidab, laul teeb vägevaks. Tuntud ja tunnustatud kitarristi Andre Maakeri idee võtta laulupidude repertuaar oma soolokavva, ja veel instrumentaalsetes esitustes, on tegelikult terake provokatiivne, kuid samas kindlasti paganama hea mõte. Laulud kõlavad akustilisel kitarril Maakeri enese loodud kammerlikus seades.
Valiku puhul pole järgitud mingit lineaarset ajatelge või konkreetset temaatilist liini. Albumil on esimesel, 1869. aastal Tartus peetud üldlaulupeol kõlanud «Sind surmani», aga ka sellel aastal ees ootavale peole kirjutatud nimilugu «Puudutus». Uutmoodi lähenemine vanale tuttavale on alati teretulnud. Maaker järgib kohati palade noodikirja suisa piinliku täpsusega, kohati puistab vallatuid improvisatsioone sekka.
Minimalistlikus, kuid meisterlikus esituses tuleb juba igale põlvepikkusele poisikesele tuttavate palade juures esile ka see, et üldjuhul on tegemist väga ülevate, tugevate ja suurepäraste meloodiatega, mis jäävad helisema ka ühe mehe hingestatud esituses. Tuhalaane metsade rüpes salvestatud plaadi kujundus väärib eraldi kiitust.
Margus Haav
-----------------------
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2014/03/14/2893720t1h6753.jpg)