/nginx/o/2014/03/14/2892652t1h450f.jpg)
Euroopa Liidu plaan saata Kesk-Aafrika Vabariiki rahuvalvemissioon on sattunud ohtu paljude liikmesriikide panuse puudumise tõttu ning kaitseminister Urmas Reinsalu sõnul oleks see märk ELi julgeolekupoliitilise koostöö jõuetusest.
Reinsalu: Kesk-Aafrika missiooni ärajäämine oleks märk ELi jõuetusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui Euroopa Liidu missioon ei rakendu, siis ei osale ka Eesti ühe panustajana ning see jääks katki,» ütles Reinsalu. «Ma arvan, et praegu see oleks märk Euroopa Liidu julgeolekupoliitilise koostöö täielikust jõuetusest.»
Kaitseministri sõnul on Eesti oma kohuse liitlasena täitnud ning ka teised riigid peaks end kokku võtma ja abi andma.
«Ma arvan, et Catherine Ashtoni üleskutse oligi tegelikult manitsusena, et mitte olla saamatu ja praeguses kriisis peame just kolmandatele jõududele näitama selgelt, et Euroopa Liit on millekski suuteline, mitte ei lösuta nurgas kui on vajadus otsustavalt tegutseda. Ma arvan, et küllap need puudujäägid leitakse. Halb on lihtsalt see, et see sünnib läbi nii pika, veniva menetluse.»
Ta märkis, et abi andmine on liikmesriikidele vabatahtlik ning kui kõik ei panusta, siis see poleks esmakordne.
ELi välispoliitikajuht Catherine Ashton pöördus teisipäeval liikmesriikide valitsuste poole, öeldes, et väekontingendi moodustamiseks vajaliku võimekuse leidmisel tekkinud raskused on plaanide teostumise ohtu seadnud, edastas Reuters. Operatsioon pidi algama järgmisel esmaspäeval.
KAVis on praegu 6000 Aafrika Liidu ja 2000 Prantsuse sõdurit, EL kavatses Prantsusmaa palvel saata 17. märtsil neid toetama 800 kuni 1000 sõdurit. ELi missiooni jaoks on teiste seas vägesid eraldanud Eesti, Läti, Prantsusmaa ja Portugal, samuti on operatsiooni valmis 150 sõduriga toetama Gruusia.