/nginx/o/2014/03/14/2892284t1h62e6.jpg)
Kosel 1983. aastal avatud kutsekeskkool, mille hoonete kompleks reorganiseerimiste tõttu lõpuks kasutu ja lagunevana Kose vallale üle anti, on nüüdseks osaliselt renoveeritud tänapäeva nõuetele vastavaks multifunktsionaalseks kultuuri- ja hariduskeskuseks. «Pea kümme aastat tühjana seisnud maja on tegevust täis ja tuled kustuvad ainult öösiti,» kommenteerib Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse juhataja, projektijuht Demis Voss.
Endise teeninduskooli kasutuna seisnud hoonete renoveerimise projekt on ideest teostuseni võtnud aega kümme aastat. Eurotoetuste eest sai rekonstrueeritud 6600 ruutmeetrit, kuid arendamisruumi on veel küllaga, selgitab Demis Voss – ta peab silmas kooli endist ühiselamukorpust, mis jäi praegu renoveerimata. Tulevikus, loodab ta, antakse aga kogu kompleksile ühtne välisilme.
Ametikoolis anti kutseharidust kuni 2007. aastani, toona veebruaris lõpetas viimane lend ning ruumid jäidki kasutult seisma ja amortiseeruma. «Teisalt oli probleemiks, et mitmed Kose valla asutused tegutsesid ruumikitsikuses,» selgitab Voss projekti idee sündi.
Kose gümnaasium, lasteaed ja raamatukogu vajasid lisapinda ning kultuuri- ja noortekeskus ei olnudki endale veel õigeid ruume leidnud. Lasteaia vanemate rühmade toomine teeninduskooli ruumidesse aitas ühtlasi likvideerida lasteaiakohtade puuduse Kosel.
«Kultuurikeskuse funktsioon oli lahendatud väikese gümnaasiumi aula põhjal, kuid oli ilmselgelt kitsikuses,» meenutab projektijuht. «Noortekeskus tegutses gümnaasiumi keldrikorrusel, samuti kitsikuses.»
Keeruline projekt
Nii valmiski idee lahendada mitu probleemi korraga ning kasutada Euroopa Liidu toetusi hoonekompleksi rekonstrueerimiseks. «Ideid, mida hoonesse viia ja milliseks seda kujundada, oli erinevaid, ent paljud neist olid kahjuks finantsiliselt ebarealistlikud,» selgitab Demis Voss. «Vald üksi ei oleks suutnud seda korda teha.»
Projekti rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest siseministeeriumi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse rakendatavast meetmest «Kohalike avalike teenuste arendamine» summas 2 883 567 eurot ning sihtasutuse Innove meetmest «Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine, avatud noortekeskuste, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide kaasajastamine» summas 485 728 eurot; kogu projekti maksumuseks kujunes 4,1 miljonit eurot.
«Võib vaid oletada, kas sellega oleks üldse algustki tehtud, kui poleks olnud rahalist toetust,» mõtiskleb Voss.
Renoveeritavasse hoonesse kõikide soovitud funktsioonide mahutamine kujunes Vossi sõnul vägagi keeruliseks ülesandeks. «Nullist oleks projekteerimine ja ehitamine olnud lihtsam, kiirem ja odavam,» tõdeb ta.
Nagu ehitus näitas, on amortiseerunud hoone rekonstrueerimine omamoodi õnneloos. «Projekteerimisvigu ja ettenägematuid probleeme oli palju, kuid kokkuvõttes leiti igale asjale lahendus,» on Voss rahul asjade kulgemisega – lõpuks sujus ehitus parimate lahenduste otsimise vaimus suuremate tõrgeteta kuni maja avamiseni 2012. aasta sügisel.
«Tulemusi saab hinnata aasta pärast ja mõju mõne aasta pärast.»
Kasu saavad kõik
Rajatud algkooli- ja lasteaiaruumidega hoone muudab Kose valla atraktiivsemaks just noortele peredele, kes on tegemas valikuid elu- ja töökoha suhtes, selgitab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse koordinaator Raivo Toom. «Kvaliteetne töökeskkond motiveerib aga õpilasi ja pedagooge enam panustama parematele töötulemustele.» Mehe sõnul mõjub esteetiline õpi- ja töökeskkond meeleolu tõstvalt, parandades ühtlasi tulemusi ning kooli ja lasteaia mainet üldiselt.
«Paremaid sportimis- õppe- ja vaba aja veetmise tingimusi pakkuv Kose valla spordisaal aitab vähendada ka hariduslikku ebavõrdsust ning tagada, et inimesed saaksid harrastada aktiivset sportlikku eluviisi, mitmekesistada vaba aja veetmise võimalusi, kinnistades seeläbi soovi elada ja töötada Kose vallas,» võtab Toom projektist välja kasvanud kasutegurid lühidalt kokku.
Projektiga loodi Kosel kokku 17 uut töökohta. «Projekti tulemusel loodud funktsionaalne terviklahendus on märk valla heast elukeskkonnast,» sõnab Toom ja lisab, et kaudselt saab kasu ka ettevõtluskeskkond Kosel.
HUVITAVAID FAKTE TEOSTATUD PROJEKTIST
Kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava (KOIT kava) aastateks 2007–2010 eelistusnimekiri – kõige suurema toetuse saaja (2 883 567,61 eurot)
Võrreldes teiste KOIT kava projektidega osutatakse selle projekti tulemusena kõige enam avalikke teenuseid ühes hoones:
Allikas: EAS