/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/08/16/221982t1hb4ea.jpg)
Riigikogus tuleb kolmapäeval lõpphääletusele eelnõu, mis lubab kasutada miinijahtijat Admiral Cowan alates juulist aasta jooksul NATO reageerimisjõududes.
Riigikogu otsustab Admiral Cowani saatmise NATO jõududesse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõu võimaldab kasutada miinijahtijat kuni 45 kaitseväelasest koosneva meeskonnaga NATO reageerimisjõudude 15. rotatsiooni (NRF-15) koosseisus alates 1. juulist järgmise aasta 30. juunini.
NRF-15 on valmisolekus tänavu 31. detsembrini, kuid eelnõu järgi kestab riigikogu mandaat tuleva aasta keskpaigani, sest reageerimisjõud võidakse aktiveerida ka valmidusperioodi lõpus.
Admiral Cowan kuulub NRF-15 mereväekomponendis osaledes NATO miinitõrjeeskaadri SNMCMG1 koosseisu ning osaleb miinitõrjeoperatsioonidel, et vähendada riski tsiviillaevaliiklusele. Kui miinijahtija operatsioonidel ei osale, paikneb see viiepäevases valmiduses Eestis.
Valdavalt põhjaregioonis opereeriva SNMCMG1 koosseisu kuuluvad Põhja-Euroopa ja Skandinaavia NATO riikide miinitõrjeüksused, mis koosnevad tavapäraselt viiest kuni kümnest miinitõrje- ning staabi- ja varustuslaevast. NATO liikmesriigid panustavad tavaliselt ühe kuni kolme laevaga, mis teenivad üksuses vastavalt aastaplaanile.
Admiral Cowani meeskonda kuulub küll umbes 35 mereväelast, kuid kuna nende arv võib väljaõppe eesmärgil kasvada, näeb eelnõu ette kuni 45 kaitseväelase kasutamise.
Varem on Eesti NATO reageerimisjõududes osalenud mereväe staabi- ja toetuslaevaga Admiral Pitka, miinijahtijatega Admiral Cowan ja Sakala ning demineerimis- ja sõjaväepolitseiüksuste ja liikumise koordineerimise üksusega.
Tänavu esimesel poolaastal panustavad Balti riigid NRF-i maaväekomponendi koosseisu ühise jalaväepataljoni, kus Eesti osaleb 204 kaitseväelasest koosneva kompanii suuruse üksusega.
NATO reageerimisjõudude loomine otsustati Praha tippkohtumisel 2002. aastal eesmärgiga moodustada kõrges valmisolekus ja kiiresti ümberpaigutatav väekoondis, mis suudab sooritada sõjalisi operatsioone mis tahes maailma punktis.
Regeerimisjõude võidakse kasutada nii Põhja-Atlandi lepingu alusel korraldatavas kollektiivse enesekaitse operatsioonis kui ÜRO põhikirja alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil tehtavas või muus rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas sõjalises operatsioonis.
NRF-i kasutamise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu ühehäälselt, mis tähendab, et see saab toimuda vaid Eesti nõusolekul.