Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Kohus langetab Talviste ja Muuli vaidluses otsuse aprillis

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harju maakohtus algas 18. veebruaril 2014 kohtuprotsess, et arutada vandeadvokaat Üllar Talviste hagi ajakirjanik Kalle Muuli vastu.
Harju maakohtus algas 18. veebruaril 2014 kohtuprotsess, et arutada vandeadvokaat Üllar Talviste hagi ajakirjanik Kalle Muuli vastu. Foto: Toomas Huik / Postimees

Harju maakohus jõudis täna vandeadvokaat Üllar Talviste ja ajakirjanik Kalle Muuli vaidluses kohtuliku uurimisega lõpule ja langetab otsuse aprilli lõpus.

Kohus teeb lahendi menetluspooltele teatavaks 22. aprillil, ütles Harju maakohtu pressiesindaja Postimehele.

Hageja Üllar Talviste esindaja on kohtus vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik, kostjat Kalle Muulit esindavad vandeadvokaat Maria Mägi ja vandeadvokaadi abi Lise-Lotte Lääne.

Üllar Talviste esitas kohtule Kalle Muuli vastu hagi, kuna Muuli kirjutas oma raamatus «Isamaa tagatuba», nagu püüdnuks Talviste Iisraeli relvatehingu raames Eesti riiki petta. Talviste nõuab Muulilt raamatus esitatud väidete tõestamist või nende ümberlükkamist.

2002. aastal käisid Eesti Vabariigi ja Iisraeli relvatehase IMI vahel läbirääkimised selle üle, mis summas peab tehas maksma Eestile tagasi intresse, mida Eesti 1990. aastate alguses sõlmitud relvatellimuse eest üleliia tasunud oli.

Muuli kirjutab oma raamatus «Isamaa tagatuba», et Talviste kohtus 2002. aasta suvel kaitseministeeriumi advokaadina Radissoni hotellis IMI esindajatega. Muuli väitel soovitas Talviste hiljem toonasel kaitseministril Sven Mikseril vastu võtta kohtumisel IMI esindajate tehtud kompromissettepaneku, et Eesti riik lepiks 650 000 USA dollari suuruse summaga. Varem oli IMI pakkunud Eestile 1,1 miljonit dollarit, järgmisel aastal mõistis Londoni arbitraažikohus Eesti kasuks lõpliku summana välja 1,75 miljonit dollarit.

«IMI finantsdirektor Michael Biran oli kokkuleppele juba alla kirjutanud. Oleks piisanud vaid Sven Mikseri allkirjast ja Eesti riik oleks kaotanud 1,1 miljonit sellest 1,75 miljonist dollarist, mis Londoni arbitraaž aastal 2003 lõpuks IMI-lt Eesti kasuks välja mõistis. Kelle vahel oleksid pettuse õnnestumise korral jagunenud need 1,1 miljonit dollarit, mis Eesti riigil oleks saamata jäänud, pole vist raske oletada,» kirjutab Muuli oma raamatus.

13. märtsil alanud kohtuprotsessil tunnistajana osalenud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser rääkis, et teda informeerisid Radissoni hotellis toimunud kohtumisest Talviste ja IMI esindajate vahel tagantjärele kaitseministeeriumi töötajad.

«Üllar Talviste võttis minuga ühendust seoses Iisraeli poole pakkumisega kohtuväliseks kokkuleppeks,» meenutas Mikser. Ta rääkis, et Talviste helistas talle ja soovitas kompromisspakkumise summas 650 000 dollarit vastu võtta, kuid kuna nii eksministri enda kui ministeeriumi töötajate hinnangul jäi see varasematele pakkumistele alla, polnud Mikser sellega nõus.

Mikser nimetas üllatavaks ja äärmiselt tavatuks, et Talviste pöördus otse tema, mitte ministeeriumi nõunike või kantsleri poole, kes erinevalt Mikserist teemaga igapäevaselt tegelesid.

Küsimusele, kas IMI ja Talviste püüdsid Eesti riiki petta, vastas poliitik, et kindlasti soovis IMI saavutada endale rahaliselt soodsaimat lahendust, kuid pettuse koha pealt ei soovi ta hinnanguid anda.

Mikser kinnitas, et polnud enne Kalle Muuli raamatu ilmumist temaga kohtunud ega olnud raamatus ilmunud info allikas.

Tagasi üles