Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/02/21/2840602t1h418a.jpg)
/nginx/o/2011/01/04/494056t1ha9fe.jpg)
Paar nädalat tagasi lugesin esimest korda artiklit, milles autor, esitades küsimuse «Kas ihkab sõda narvakas?», tõmbas paralleeli Narva ja Krimmi vahel – ja olin üllatunud. Aga mida edasi, seda rohkem lisandub seesuguseid avaldusi, ja enam need ei üllata, vaid tekitavad muret.
Mõni Ukraina-asjatundja väidab, et kui Euroopa Liidu poliitika Krimmis läbi kukub, võib järgmiseks Venemaa agressiooni objektiks saada ükskõik milline euroliidu riik, teiste seas Eesti koos oma venekeelse Narvaga. «Kuidas vältida Krimmi stsenaariumit Narvas?» – nii arutlevad ühenduse PRO Estonia liikmed. Nende kohtumisel väidab juba üks teine ekspert, et 80 protsenti Kirde-Eesti elanikest toetaksid ühinemist Venemaaga – ja Krimmi stsenaariumi vältimiseks poleks paha, kui Narvas oleks püsivalt kohal NATO rahuvalvajad.