Jarmo Mäkelä: Ukraina õppetunde

YLE välistoimetaja Jarmo Mäkelä. Foto: Peeter Langovits

Eelmise nädala esmaspäeval osalesin Helsingis üritusel, kus president Vladimir Putini esindaja selgitas Ukraina sündmusi. Tema ettekanne oli külmalt asjalik. Seal seletati, et Krimmi poolsaar kuulub Venemaale, ja selle üle polnud vajadust isegi vaielda. Lahtine oli vaid küsimus, mida teha ülejäänud Ukraina riigiga. Kuna Ukrainal pole Venemaa meelest seaduslikku valitsust, siis pole see enam «täieõiguslik rahvusvahelise poliitika subjekt», st iseseisev riik. Sellest on saanud geopoliitika objekt. Seepärast peavad Venemaa, Euroopa Liit ja USA istuma ühe laua taha ja kokku leppima, mida Ukrainaga teha, rääkis Putini esindaja.

Kui ELi juhid olid eelmisel nädalal Brüsselis koos, sai selgeks, et EL ei suuda takistada Krimmi poolsaare liitmist Venemaaga, kui Putin tahab seda teha. Ja miks ei peaks ta seda tahtma, kui Krimm juba kord on saadaval mõne hoiatuslasu hinnaga.

Poliitiliselt asusid ELi juhid Kiievi valitsust toetama samamoodi, nagu Rahvasteliit toetas Soomet pärast Talvesõja puhkemist. EL on valmis ukrainlasi majanduslikult toetama, olid nad ju pikki nädalaid toetanud ELi väärtusi, pelgamata märulipolitseid ja snaipreid.