/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2008/06/28/52795t1he75f.jpg)
Uuest põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ei leia enam algkooli mõistet, samas ei keela see muudatus praktikas asutust algkooliks nimetada.
Seadusest kaob algkooli mõiste
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Varasemalt oli selge, et algkoolis toimub õpe 1.-3. klassini või 6. klassini,» rääkis Postimees.ee'le Eesti Maaomavalitsuste Liidu haridusnõunik Taimi Saarma.
Uues eelnõus räägitakse aga kuni 9. klassini ainult põhikoolist, kus on lubatud õppetöö läbiviimine 1. kooliastmes või 1. ja 2. kooliastmes koos.
«Põhikool, kus toimub õppetöö ainult 1. kooliastmes, ei ole seega enam algkool. Edaspidi ei ole enam ka lasteaed-algkoole. Selle muudatusega tuleb ilmselt harjuda,» märkis Saarma.
Haridusminister Tõnis Lukase sõnul kaob algkooli mõiste vaid seadusest, aga mitte asutuste nimedest.
«Kooli võib algkooliks nimetada, aga võib nimetada ka mõisakooliks või mõnel muul moel, mis ei anna kooli kohta eksitavat informatsiooni,» rääkis Lukas Postimees.ee'le.
«Siin tuleb vahet teha üldhariduskoolide tegutsemise vormidel, millest seaduses kõneldakse, ja koolide nimetustes.»
Formaalselt on tema sõnul nn algkooli puhul tegemist põhikooliga (tegutseb ta ju põhikooli riikliku õppekava järgi), milles kolmanda (ja mõnel juhul ka teise) kooliastme klassid ei tegutse.
«Kooli nimetus võib aga olla lihtsalt kool, lasteaed-algkool, mõisakool jne.»
Uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus saab tõenäoliselt riigikogu lõpliku heakskiidu kolmapäeval.