Päevatoimetaja:
Loora-Elisabet Lomp
+372 5916 2730

Mihkelson: piirilepete kiire ratifitseerimine on me julgeoleku huvides

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu vŠliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.
Riigikogu vŠliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. Foto: Toomas Tatar / Postimees

Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul jõuab Eesti-Vene piirilepete ratifitseerimise seaduse eelnõu riigikogu täiskogu ette kindlasti veel kevadistungjärgu jooksul ning lepete kiire ratifitseerimine on otseselt Eesti julgeoleku huvides.

Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Mihkelson ütles Postimehele, et piirilepete ratifitseerimisprotsessi täpsemast ajakavast saab rääkida siis, kui väliskomisjon on saanud leppeid oma istungil arutada ja välisminister on lepinguid veelkord komisjonile tutvustanud.

«Kuna väliskomisjon on tegelenud piirilepete teemaga juba viimased poolteist aastat,  on komisjoni liikmed paljude teemadega juba detailideni kursis ja mitmeid protseduure pole vaja enam korrata. Väga palju on juba ära tehtud, mis tähendab, et esimene ja teine lugemine toimub selle kevadistungjärgu jooksul,» lausus Mihkelson.

Veebruari lõpus käis Eestis visiidil Venemaa föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimees Mihhail Margelov, kellega Mihkelson arutas piirilepete ratifitseerimise võimalikku sünkroniseerimist Eesti ja Vene parlamentides.

«Sünkroniseerimine sõltub väga palju sellest, kui palju võtab Venemaal aega piirilepete valitsusest parlamenti jõudmine. Nagu me teame, kiitis Eesti valitsus tegi läinud nädala neljapäeval piirilepete ratifitseerimise heaks ja riigikogu menetlusse anti lepped täna. Nii või teisiti on täpne sünkroniseerimine võimatu, kuna Venemaa parlament on kahekojaline. Kuid praegune info räägib seda, et ka Vene poolel ei ole täna põhjust lepetega ülemäära venitada,» sõnas Mihkelson.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni kuuluv Juku-Kalle Raid tegi märtsi alguses ettepaneku katkestada Ukrainas toimuva tõttu Eesti-Vene piirilepingute ratifitseerimine parlamendis ja koostas ka vastava avalduse riigikogule ja välisministrile.

Mihkelson ei pea seda heaks ideeks. «Minu isiklik seisukoht on, et Ukraina sündmused pigem rõhutavad vajadust piirileppe ratifitseerimisega edasi liikuda. Õiguslikult määratletud piir Eesti ja Venemaa vahel on täna jätkuvalt oluline ja see lähtub riigi rahvuslikest ja julgeolekuhuvidest,» ütles Mihkelson.

Riigikogu väliskomisjon arutas piirilepete teema ka tänasel istungil, kuid kuna valitsus andis lepped parlamendile üle alles täna, siis sai komisjon täna arutada vaid seda, kuidas menetlusprotsessiga edasi minna.

Väliskomisjon arutas nädala lõpus toimuvat visiiti Eesti-Vene piirialadele. Neljapäeval sõidab väliskomisjon Narva, kus tutvub Balti elektrijaamade ja Narva jõel asuva tammiga ning kohtub Narva kolledžis kohalike inimeste ja piirivalve esindajatega. Neljapäeva õhtul sõidab väliskomisjon Narva, kus kohtub setu organisatsioonide esindajatega. Reedel tutvub väliskomisjon Lüübnitsa küla, Saatse piiripunkti ja Meremäe vallaga ning kohtub Setumaa valdade liidu juhtidega.

Tagasi üles